Kinnisvarainvesteering kui pensionifond

Elari Tamm.

FOTO: Arno Saar / Õhtuleht

Suure osa inimeste jaoks on kinnisvarasse investeerimine lihtsam ja selgem investeering kui aktsiatesse ning tulu tootev kinnisvaraportfell on parim pensionifond, kirjutab Uus Maa Kinnisvarabüroo juhatuse liige Elari Tamm. 

Kui aktsiate või fondide puhul puudub inimesel kontroll ja side investeeringuga,  siis kinnisvara puhul on igal omanikul võimalus oma investeeringut otseselt kontrollida – valida üürnikku, määrata üürile andmise periood ja üürihinda vastavalt turuolukorrale korrigeerida. 

Tulu tootev kinnisvaraportfell on parim pensionifond. Mujal maailmas on üsna tavaline, et ka suured fondid investeerivad pensioniraha lisaks ka korteritesse ning loovad nende kaudu fonditulu. Sama taktikat üksikisikuna kasutades on üüritulu loomine võimalik ka Eestis.

Pealegi on üüritulu palju vähem sõltuv hinnatõusudest ja -langustest, samas kui börsil toimub tõuse või langusi lausa tundidega. Seega on kinnisvara tunduvalt stabiilsem. Arusaadavalt avaldub majanduse üldine mõju ka üürihindades, kuid pigem ei juhtu see üleöö.

Pensioniikka jõudes on inimesel aga lisaks riiklikule pensionile tagatud igakuine lisatuluallikas üürikorterite näol. 

Pensionifond on võimalik luua ka suhteliselt väikeste summadega, ostes korteri(d) ja seejärel need välja üürida. Näiteks piisab tulutootva pensionifondi loomiseks 15 000-20 000 eurost. Ostes korterid Haapsallu või Viljandisse,  on üüritulu iga kuu 120-160 eurot, tootlikkusega kuni 8 protsenti.. Tallinnas on keskmine üüritootlikkus 5 protsenti, mis on iga aastaga kerkinud seoses kasvavate üürisummadega. 

Kokkuvõtteks on tulutootev üürikinnisvara pensionifondina kindlasti palju tootlikum, kui hoida raha lihtsalt sukasääres või pangakontol, kus inflatsioon selle ära sööb. Samuti saab  saab oma investeeringut igal hetkel kontrollida. 

Tagasi üles