WSJ: eurokriis on sisenemas kroonilisse faasi

Ühes eurokriisi käigus enim kannatanud riigi Hispaania pealinnas Madridis otsib naine prügikastist toitu.

FOTO: SCANPIX

Finantsturgudelt lähtuvate signaalide valguses võib eurokriisi akuutne faas olla ühel pool. Sellisel juhul käivitub tõenäoliselt krooniline faas – mida võivad ilmestada akuutsed vahepalad, milliste puhul paanika eskaleerub.

Kui nii, siis mida see tähendaks? küsib The Wall Street Journal, viidates sellele, et enamik majandusanalüütikuid ennustavad aneemilist kasvu, languse juurdumist sellistes riikides nagu Prantsusmaa ning jätkuvalt madalaid intressimäärasid.

Mitmete euroala majanduste riigi- ja erasektorid peavad langetama oma võlataset, seetõttu tuleb reaalse taastumise väljavaated lükata üsna kaugesse tulevikku.

Sellises keskkonnas on stressitase madalam kui lähiminevikus, kuid paljude inimeste majandusväljavaated jäävad kesisteks – ilmselt pikkadeks aastateks. Paljud kaotavad lootuse, et elu iial paremaks võib minna.

Seetõttu pole ime, et poliitikud on kontinentaaleuroopa pärast üha enam mures, kahtlustades, et olukord võib edendada ekstremismi, nagu majanduslikult muserdavate 1920ndate kiiluvees.

Mõned akadeemikud on 1920ndatest tänapäevale paralleele otsinud ja neid ka leidnud, seda nii majandusprobleemide kui nende leevendamise katsete olemuse vallas.

Näiteks võib leida lausa üleloomulikke võrdpilte viisile, kuidas nn troika ehk Euroopa Komisjoni, Euroopa Keskpanga ja Rahvusvahelise Valuutafondi ametnikud Kreeka rahandusministeeriumis raamatupidamist uurivad.

1922. aastal määras Rahvasteliit ülemvoliniku, hollandlase Alfred Zimmermani jälgima piinliku täpsusega Austria valitsuse poliitikat ning kulutusi – vastutasuks finantsabi eest, mida viimane teistelt riikidelt (sh Hispaanialt ja Itaalialt) sai.

Nagu kinnitab Oxfordi ülikooli ajaloolane Patricia Clavin, omandasid kreeditorid uue valitsuse üle «erakorralised volitused», surudes peale toidutoetuste kärpeid ning harvendades 50 000 võrra riigiteenistujate ridu.

Maksete sooritamiseks pidid Austria ametnikud viima valitsuse pearaamatud Zimmermanile kinnitamiseks, sageli öeldi neile ära.

Hiljem oli Austria mudel aluseks Ungari, Bulgaaria ja ka Kreeka programmidele, seejärel kasutati seda «taustamudelina» Saksa Weimari Vabariigi kriisi puhul, ütles Clavin oma hiljutises loengus.

Nagu rõhutas Oxfordi majandusprofessor David Vines, kuhjusid nii 1920ndatel kui lähiminevikus suured võlad. Tookord sõja tõttu, nüüd aga ühisraha-kümnendi tulemusel, mis tõi kaasa tohutud finantsvood Saksamaalt ja teistest ülejäägiriikidest euroala perifeeria puudujäägiriikidesse.

WSJ rõhutab, et paralleelidega ei tohi minna liiga kaugele: erinevalt 1930ndatest aastatest ei ole valitsused reageerinud praegusele kriisile agressiivse majandusliku natsionalismi ega protektsionismiga.

Tagasi üles