Obama administratsioon andis eile avalikult märku, et on üha enam mures Suurbritannia võimaliku väljumise pärast Euroopa Liidust. Hoiatus kõlas loetud päevad enne seda, kui David Cameron avaldab oma plaanid liikmelisust puudutava referendumi osas.
USA hoiatas Suurbritanniat EList lahkumise eest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
USA diplomaadid on eraviisiliselt juba kuid hoiatanud, et Cameron riskib EList väljumisega, kui teeb teoks oma kava – vaadada uuesti läbi Suurbritannia liikmelisuse tingimused ning panna «uus kokkulepe» referendumile.
Nüüd aga astus Washington ebatavalise sammu, väljendades Briti ajakirjanikele avalikult USA kindlat veendumust, et kahe riigi «erilise suhte» seisukohast on parim, kui Suurbritannia jääb Euroopa südamesse.
USA asevälisminister Euroopa küsimustes Philip Gordon hoiatas tagajärgede eest, kui Britannia EList lahkub või selle roll Brüsselis väheneb. «Meil on üha süvenevad sidemed ELi kui institutsiooniga, mis on kasvav hääl maailma areenil, ning me soovime kuulda selles ELis tugevat Briti häält,» ütles ta. «See on Ameerika huvides. Me tervitame väljapoole vaatavat ELi, Britanniaga pardal.»
Jacob Kirkegaard Washingtoni Peterson instituudist ütles: «Sisuliselt ütleb USA Suurbritanniale: poisid, ise teate! Siin on ennetav element, millega taheti ilmselgelt laineid lüüa.»
Gordon ütles Londonis USA saatkonnas peetud kõne käigus, et ei soovi sekkuda Briti siseasjadesse, kuid arutles ELi läbirääkimiste sageli «sissepoole suunatud» loomuse üle ning märkis, et «referendumid on riike sageli sissepoole pööranud».
«Mida rohkem EL mõtiskleb oma sisemise debati üle, seda raskem on saavutada ühtsust,» ütles ta ja lisas, et kontinent on efektiivsem, kui tegutseb üheskoos – näiteks nagu hiljutise Iraani naftaembargo puhul.
Cameron tahab, et Britannia jääks ELi koosseisu, kuid käib veel selle kuu jooksul välja «liikmelisuse uuesti läbi vaatamise ja sellele järgneva referendumi» kava (RR ehk renegotiation and referendum), mis läheb käiku siis, kui ta võidab 2015. aastal toimuvad Briti üldvalimised.
Peaminister soovib distantseeruda euroalal põhinevast ELi tuumikust ning loodab tuua Brüsselist koju tagasi teatud volitused, näiteks õiguse panna ise paika töötundide arvu puudutavad reeglid.
Briti liikmelisuse läbirääkimised leiaksid aset kõneluste raames, mis käivituvad uue ELi lepingu ümber euroala majandusliidu süvendamiseks. Kuna nimetatud kõnelused võivad venida päris pikale, toimuks Briti referendum ilmselt alles 2017. või 2018. aastal.
Copyright The Financial Times Limited 2013