Uuring: enamik Eesti elanikest pooldab eurot

Sirje Niitra
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ametiühingud ja tööandjad jõudsid kokkuleppele pangaametnike palkade osas.
Ametiühingud ja tööandjad jõudsid kokkuleppele pangaametnike palkade osas. Foto: Liis Treimann

Uuringufirma Klaster aprillis tehtud küsitlusest selgus, et eurole üleminekut ei poolda umbes veerand Eesti elanikkonnast, veidi üle kahe kolmandiku on aga selle poolt.


Neli protsenti uuringus osalenutest märkisid, et neil on täiesti ükskõik, kas minnakse eurole üle või mitte. Olulisi erinevusi võib märgata soo ja sissetulekute lõikes.

Mehed kippusid olema euro suhtes märksa positiivsemalt meelestatud kui naised. Naistest pea kolmandik olid euro suhtes skeptilised, täielikke pooldajaid oli kõigest 22 protsenti. Seevastu veidi alla poole meestest märkisid, et nad pooldavad eurole üleminekut täielikult, ning kõigest viiendik, et ei poolda. Seega on eurole ülemineku täielike pooldajate vahe meeste ja naiste seas pea kahekordne.

Sissetulekute lõikes võib märgata trendi: mida kõrgem palk, seda positiivsemalt on inimene meelestatud eurole ülemineku suhtes. Need, kes teenivad Eesti keskmisega võrdväärset või kõrgemat palka, on ka palju sagedamini eurole ülemineku poolt.

Kui näiteks kuni 2000-kroonise netosissetulekuga vastajate seast 47 protsenti olid eurole ülemineku vastu ja 52 protsenti selle poolt, siis 12 000-16 000 krooni netona teenivate vastajate seas jagunesid samad näitajad vastavalt 15 protsenti vastu ja 84 poolt.

Eesti keskmine brutopalk 2008. aasta IV kvartalis oli 13 117 ja keskmine netosissetulek 10 565 krooni.

Euro ja Euroopa Liidu temaatika oli üks osa 2009. aasta aprillis Klastri veebipaneelis Arvamusplats.ee läbiviidud uuringust. Uuringus osales 937 vastajat vanuses 17-71.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles