Kolm aastat kestnud eurokriis on kindlustanud Brüsselile küll pika probleemide-loetelu, kuid peamiseks poliitiliseks painajaks on tänavu kujunemas siiski Suurbritannia liikmelisuse küsimus.
Briti küsimus – ELi tänavune põhiprobleem
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Juba ongi ka teised riigid – nagu näiteks Holland – hakanud avalikult mõista andma, et ka nemad sooviksid mõned ELile loovutatud volitused koju tagasi tuua.
Sedalaadi soovid segaksid aga Saksamaa plaane vaadata üle ELi lepped, legaliseerimaks euroala tihedamat majanduskoostööd.
Iiri ELi asjade minister Lucinda Creighton ütles, et tema arvates peaks Suurbritannia oma liikmestaatuse asjad kiiremas korras ära otsustama, sest vastasel korral külvab ta samasugust ebakindlust nagu mullused Kreeka lahkumise spekulatsioonid.
«Suurbritannia ja ELi suhted kujutavad endast suurt väljakutset ning sellega tuleb rinda pista võimalikult kiiresti,» ütles Creighton. «Ma usun ja loodan, et David Cameron mõtleb sügavalt järele selle üle, kuivõrd olulist rolli Suurbritannia Euroopa Liidus etendab – ja vastupidi.»
Briti ärieliidi ridadest kõlavad hoiatused, et Cameron võib Suurbritannia kogemata kombel EList välja kangutada, kui rõhub «meie liikmelisuse ülevaatamisele täies mahus».
Nii hoiatasid muuhulgas Virgin Groupi juht Sir Richard Branson ja Londoni börsi nõukogu esimees Chris Gibson-Smith oma kirjas Financial Timesile, et tingimuste ümberkauplemise kava võib läbi kukkuda – ning sellisel juhul, kardavad nad, pettub Briti avalikkus ELis ning ütleb referendumil «ei», kahjustades ettevõtjate huve.
Nad kirjutasid, et Cameron teeb õigesti, taotledes ühisturu reforme, ELi eelarve ümbertegemist ning tööaja direktiivi tühistamist, kuid radikaalsemad nõudmised «lükataks üpris kindlasti tagasi».
Seda, millised volitused ta «repatrieerida» kavatseb, täpsustab Cameron eeldatavasti alles üldvalimiste künnisel, kuid läinud nädalal andis ta mõista, et kui diil ei tule piisavalt hea, võib ta panna veto euroala uuele integratsioonileppele.
Kindel on aga see, et Prantsusmaa ja Saksamaa ei taha Suurbritannia eristaatusest kuuldagi. Isegi Iirimaa, traditsiooniline liitlane ja peamisi kaubanduspartnereid, on seda meelt, et Britannia ei tohi endale ELi liikmelisuse «põhitingimustest» üksnes sobivaid sätteid välja noppida.
Iiri asepeaminister Eamon Gilmore ütles: «Me kas oleme liit või me ei ole. Nii see asi ei toimi, kui varsti on 27 või 28 liikmelisuse kategooriat. Euroopa Liit ei ole mingi à la carte menüü.»
Copyright The Financial Times Limited 2013