Poliitikud valmistuvad teiseks lisaeelarveks
21. aprill 2009, 13:38
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kolmapäeval avalikustatav keskpanga majandusprognoos toob kaasa ilmselt teise negatiivse lisaeelarve koostamise, kärpimine saab lähipäevil uue hoo.
Finantsmaailmale tähtis kevadprognoos on kuni kolmapäevani keskpanga suur saladus. Esmaspäeval nägid selle sisu riigikogu rahanduskomisjoni liikmed. Riigikogu rahanduskomisjoni liige Margus Tsahkna märkis keskpanga prognoosi ärakuulamise järel, et peab olema valmis riigieelarve kärpeks, et olla kolme protsendi valitsussektori eelarvedefitsiidi raamides.
Keskpangast sõltumatu rahandusministeeriumi prognoosi must stsenaarium pakub tänavuseks majanduslanguseks 10 ja järgmisel aastal 5 protsenti. Tänavu tähendaks see siis eelarve kärpeid umbes 7 miljardit krooni.
Tsahkna märkis, et Eesti eksportturgudel majanduskriisi taandumise märke sel aastal pole, järelikult pole ka lootust, et Eesti majandusseis soodsamaks kujuneks.
Tsahkna sõnul on negatiivse lisaeelarvega vaja kiirustada, lisaks eelmisel nädalal otsustatud 2,6 miljardi kokkuhoiule on vaja kärpida veel enam kui 4 miljardit riigieelarvest.
Tehtud kärpest kõige valulikum oli teise samba pensionimaksete külmutamine alates 1. juunist.
Poliitikute põhjendused eelarvekärpele on kantud seni kahest argumendist. Esimene ja jõulisem on soov liituda eurotsooniga juba järgmise aasta keskel või äärmisel juhul 2011. aasta algul. Teine ja realistlikum on tunnistus, et riiki ähvardab pankrot, kui kulutusi ei kärbita. Või siis SMS-laenuorja sarnane saatus, kus valitsus on jooksvate kulutuste katteks sunnitud võtma ülejõu käiva intressiga laenu.
Rahandusminister Ivari Padar on seni kinnitanud, et teise lisaeelarve vajadus selgub keskpanga majandusprognoosi avaldamise järel. Samuti on oluliseks mõõdupuuks eelarvelaekumised. Värsked andmed näitavad, et aasta esimese kolme kuuga kulutas riik 1,6 miljardit krooni rohkem, kui tuli tulusid.
Padar on varem öelnud, et teine negatiivne lisaeelarve tähendab kulude kokkuhoidu ja ka maksude tõstmist. Milliseid makse tõsta, ta täpsustada ei soovinud.
«Tõsta saab makse, mis ei suurenda inflatsiooni, » ütles Padar.
Valitsusjuht Andrus Ansip ütles enne lihavõttepühi, kui valitsus oli hakkama saanud esimese suure kärpega, et vajadusel võib ka Reformierakond arutada uut lisaeelarvet.
«Mingit postuleeritud vastuseisu Reformierakonnal selles suhtes pole,» ütles Ansip. «Me oleme valmis kõiki võimalusi arutama, aga tuleb meeles pidada, et kärpida tuleb nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vajatud. Iga liigselt kärbitud kroon jahutab Eesti majandust.»
Valitsussektori eelarvetasakaalu parandab ka töötukassa eilne otsus suurendada samuti 1. juunist töötuskindlustusmaks kolme protsendini. Tasakaalu aitab hoida ka haigekassa, mis peab veel leidma mitmesaja miljoni krooni kokkuhoiu. Valitsuskabinet otsustas eelmisel nädalal, et reserve haigekassa kasutada ei tohi ja haigekassa eelarve tohib minna sel aastal miinusesse kõige rohkem 12 miljoni krooniga.
Esimese lisaeelarve kinnitas riigikogu juba veebruaris. Negatiivse eelarve mahuks oli 8 miljardit krooni. Selle aasta riigieelarve kärpimine algas kohe pärast selle heakskiitmist valitsuses, riigikogu menetluses vähenes kulude maht umbes kahe miljardi krooni võrra, sest juba eelmise aasta lõpus oli näha, et valitsus on tulud-kulud lõhki planeerinud.