Eesti inimeste sissetulekutest 23 protsenti kulub laenude tagasimakseteks ja võimalikele raskustele finantskohustuste täitmisel pigem ette ei mõelda, loodetakse pereliikmete ja sugulaste abile ning säästudele, selgub Eesti Konjunktuuriinstituudi väljaandest «Konjunktuur».
Oktoobris oli laenuta peresid Eestis veidi üle poole ehk 57 protsenti. Igal viiendal perel oli võetud kodulaen, iga kaheksas oli kasutanud laenamiseks krediitkaardi võimalusi. Autoliising oli igal kümnendal inimesel. Kiirlaenu olid võtnud 1 protsent inimesi, samas võib see statistika olla tegelikkusele mittevastav teema delikaatsuse tõttu.
Laenu võtavad parimas tööeas inimesed ehk vanuserühmas 30-49 aastat, kus 70-l protsendil inimestest on vähemalt üks laen.
Miks laenu ei võeta? Peamiselt põhjendati mittelaenamist põhimõttekindluse või laenuvajaduse puudumisega. Laenu kartis võtta 8 protsenti elanikest ja 9 protsenti elanikest ütles, et neile ei anta laenu. Põhimõttelisi laenuvõtmise vastaseid oli rohkem väiksema sissetulekuga inimeste, töötute, eakamate ja maainimeste hulgas.
Eesti inimesed ei kaldu ette mõtlema olukordadele, kus finantskohustuste täitmisel võib tekkida raskusi nagu näiteks ootamatu haigestumine, õnnetus, töötuks jäämine, lahutus vms. 64 protsenti inimestest ei ole ennast selliste ootamatuste vastu kindlustanud. Kaks kolmandikku inimestest loodab raskustesse sattudes, et küll sugulased ja pere nad välja aitavad.