Rooma Hiinalinnas müüvad reisibürood rohkem ühe otsa pileteid Hiinasse kui edasi-tagasi pileteid. Ilusalongi Mei Dan mänedžeri sõnutsi on uueks unistustemaaks Kanada. Kinnisvarafirma Golden Home kurdab, et hinnad kukuvad, immigrandid müüvad oma eluasemeid ja lahkuvad.
«Paljud-paljud hiinlased lähevad tagasi koju,» ütleb restoraniomanik ja teletäht Sonia Fen, kes on elanud Itaalias 21 aastat. «Äri ei lähe, tööd ei ole. Olukord on kohutav.»
Sama vaikselt nagu nad kümnend tagasi suurte hulkadena saabuma hakkasid, teeb Hiina kogukond nüüd tasahilju minekut. Väljarändest kõnelevad vaid arvukad müügisildid suletud aknaluukidega poodidel Rooma Piazza Vittorio väljakul. Kuigi teatav vähemus siirdub Kanadasse, kutsub paljusid ka kiirelt kasvav kodumaine majandus.
Trend ei piirdu hiinlastega, lahkumisele asutavad end mitmed erinevad immigrantide grupid – sünge meeldetuletus pikima sõjajärgse majanduslanguse tagajärgedest ning hoiatus sellest, kuivõrd raske saab olema majandust taas kasvama panna.
Itaalia demograafiline olukord on kohutav ning immigrandid ülimalt vajalikud, rõhutab Rooma Luissi ülikooli jätkusuutliku arengu professor Antonio Golini.
Sündimus on madal ning elanikkond püstitab pikaealisuse rekordeid – mis tähendab seda, et itaallaste read hõrenevad ja vananevad. Mis omakorda asetab sotsiaaleelarvele talumatu koorma.
Nagu näitas 2011. aasta oktoobris teostatud rahvaloendus, on itaallaste arv läinud kümnendiga 0,5 protsenti langenud. Ainuke grupp, mis kasvab, on 70-80-aastased.
Alalise eluloaga immigrantide arv kasvas samal ajal 1,33 miljonilt 4,03 miljonile (Itaalia rahvaarv on 59,4 miljonit).
«Majandused ei kasva, kui elanikkond ei kasva. Eriti tööealiste osas,» hoiatab professor Golini.
Ametlikel andmetel oli 2011. murranguline aasta, mil immigrantide arv enam ei kasvanud. 2012. aasta esimene pool võis esialgsetel andmetel tähistada languse algust.
Eksperdid rõhutavad, et andmed pole usaldusväärsed. Nimelt jätavad paljud võõramaalased oma lahkumise registreerimata ning on ametlikult justkui riigis edasi. Uuringufirma Ismu hinnangul võib selliseid «tonte» olla lausa 800 000.
Nigeerialasest Rooma ametiühinguaktivist Romanus Nwaereka kinnitas, et tema kogukond kahaneb, kuna paljud on kolimas Itaaliast minema – valdavalt Londonisse või USAsse.
Põhifaktor on majanduskriis. Kuid Nwaereka süüdistab ka sügavalt juurdunud rassismi. Läinud nädalal lahkus koos kogu meeskonnaga jalgpalliplatsilt AC Milani gaanalasest jalgpallur Kevin Prince Boateng, kelle viisid endast välja vastasmeeskonna fännide pidevad rassistlikud pilked. Nüüd kaalub Boateng Itaaliast lahkumist.
Nwaereka ütleb: «Rassistlike rünnakute arv kasvab. Mustade kogukond kogeb seda rohkem. See on kui vähktõbi itaallaste veres. Mul on kurb seda öelda.»
Ühtlasi suhtub ta kriitiliselt Mario Monti valitsuse immigratsioonipoliitikasse, mis blokeeris mullu majanduskriisi tõttu uute immigrantide sissepääsu ning pakkus illegaalidele «hüvitise» maksmise võimalust riigis viibimise seadustamiseks. Nwaereka sõnutsi oli 6-nädalane aken liiga lühike, hind aga liiga kõrge – 2000 eurot inimese kohta.
Sonia Fen mõistab, et paljud itaallased on rõõmsad hiinlaste lahkumise üle, keda sageli seostatakse – tema sõnutsi ebaõiglaselt – organiseeritud kuritegevuse ja varimajandusega.
«Alles tagantjärele hakkavad nad meist puudust tundma,» ütles Fen.
Copyright The Financial Times Limited 2013