Palméri tulevikuplaan jätaks käiku vaid üheksa lennuliini

Estonian Airi nõukogu esimees Erkki Raasuke (ees) ja tegevjuht Jan Palmér.

FOTO: Liis Treimann

Estonian Airi august välja kaevama palgatud Jan Palmér viib tõenäoliselt esmaspäeval majandusministri usaldusisiku ja lennufirma nõukogu esimehe Erkki Raasukese ette esialgse tulevikuplaani.

«Võib-olla olete kuulnud, et Aerosvit kuulutas täna (eile – toim) pankroti välja,» ütles Palmér eile pärastlõunal, kui oli juba lahkunud Eesti Liinilendurite Assotsiatsiooni esindajatega peetavatelt läbirääkimistelt ja jätnud kõnelused kollektiivlepingu üle käitusala juhi Jyri Ketola hooleks.

Erinevalt Ukraina rahvuslikust lennufirmast, mis on oma lennukipargi poolest Estonian Airist kolm korda suurem, on viimasel veel võimalus pankrotistumist vältida.

Selle nimel tehakse tööd ka veel nädalavahetusel. Eile kella kolme paiku oli lennuettevõtte pressiosakond veel positiivselt meelestatud ja arvas, et tunni jooksul saab uus leping allkirja, ent pilootidega siiski kokkuleppele ei jõutud.

Kui üksmeelt ei saavutata ka nädalavahetusel, on piloodid lubanud alustada esmaspäevast streiki. Näib, justkui oleksid trumbid pilootide käest, ent kui firma läheb pankrotti, tähendab see töökaotust ka lenduritele.

Kas viimased on nõus viimaste aastate jooksul välja räägitud hüvede, sealhulgas pika ja paindliku puhkeaja ning Eestis keskmisest mitu korda suurema palga nimel töö kaotama, peaks näitama eelseisvad kaks päeva.

Eeldusel, et jõutakse kokkuleppele, sammub Palmér ettevõtte nõukogu juurde, kes peab heaks kiitma nii kollektiivleppe kui ka tulevikuplaani, mille esialgse variandi firmat saneerima palgatud rootslane esmaspäeval esitada lubas. Millest viimane täpselt koosneb, ei soovinud Palmér eile avalikustada.

Oletatavasti on aga peamine küsimus, mida teha mittevajalike lennukitega. «Mul on sel teemal käimas mitu huvitavat kõnelust erinevate osapooltega. Loodetavasti järgnevate nädalate jooksul asi selgub,» märkis firmajuht, lisades, et esmalt peab äriühing hakkama tagasi teenima klientide usaldust, mis streigiohu ja lendude ärajätmise tõttu kannatada sai. Ühtlasi peab plaan näitama, kuidas firma 2014. aastal kasumit teenib.

Sel neljapäeval kritiseeris peaminister Andrus Ansip, et kuigi Euroopa Komisjonilt oodatakse luba anda Estonian Airile 50–70 miljonit eurot riigiabi, pole valitsus näinud kava, mis motiveeriks seda raha ka tegelikult väljastama.

Kas uuel nädalal nõukogule esitletav plaan võib need kahtlused kõrvaldada, ei osanud Palmér öelda, märkides, et tegemist on esialgse variandiga, mida võidakse koostöös nõukoguga muuta.

Kindel on, et edasi minnakse plaaniga jääda lendama vaid üheksasse põhisihtkohta, mis lubavad firmale kasumit või vähemalt nulli jäämist. Palméri sõnul on võimalik, et millalgi tulevikus avatakse veel uusi liine, ent see kõik on lahtine. «Kui leiame võimaluse uue liini avamiseks ja see tõotab meile 100-protsendiliselt kasumit, siis me kindlasti üritame seda avada,» täpsustas ta.

Vahemärkusena olgu öeldud, et Eesti pole ainuke riik Euroopa Liidus, mis oma firma avitamiseks komisjonilt luba küsib. Samasuguse taotluse esitas detsembris, mõni päev enne Eestit ka Poola oma LOT Polish Airline’i tarbeks.

Sarnaselt Eesti valitsusega eraldas ka Poola ettevõttele esialgse laenu, mis, tõsi küll, Eesti antavast 8,3 miljonist eurost üle kümne korra suurem oli.

Aga et Estonian Airil õnnestub 100-protsendilise kindlusega pankrotti vältida, ei julge keegi lubada, ka mitte Palmér. «See sõltub omaniku vaatenurgast. Ma teen kõik, et täita eeltingimused, mille omanik mulle tööle asudes esitas,» sõnas ta.

Tagasi üles