Ministeerium inkassoärist: ühe seadusega Metsikut Läänt ei murra

FOTO: Lennart Rikk

Indrek Niklus justiitsministeeriumist nimetas inkassotegevuse probleeme tõsisteks, kuid leidis, et neid ei lahenda ühe seadusega.


«Inkassotegevuse väljatoomine nn Metsiku Lääne kultuurist ei ole sugugi üks väga lihtne tegevus,» ütles ministeeriumi eraõiguse talituse juhataja Niklus Postimees.ee'le.

Tema sõnul on probleemi ületamine keerulisem kui lahendused, mida pakkus krediidijuhtimisfirma Intrum Justitia juht Ivar Tammemäe tänases Postimehes ilmunud arvamusloos.

Ohvrid aktiivsemaks

«Seda ei saa lahendada ühe seaduse vastuvõtmine või registri loomine, kuna tegemist on pigem laiema ühiskondliku probleemiga, mille leevendamisel mängivad tähtsat rolli ka üksikisiku initsiatiiv ja tema üldine teadlikkus õiguskorra toimimisest.»

Nikluse sõnul saab vaid osaliselt nõustuda Tammemäe väitega, et meie õiguskord ei reguleeri inkassotegevust.

«Tegelikult on ka Eesti õiguses olemas reeglid, mis piiravad isikutelt ülemäära suurte sissenõudmiskulude hüvitamise nõudmist - eelkõige kahjuhüvitise või leppetrahvi regulatsioon.»

Samuti on seadusega keelatud isikute ähvardamine, mis on kriminaalkorras karistatav. «Raskustesse sattunud isikud saavad oma õiguste tõhusaks kaitsmiseks taotleda riigi õigusabi või menetlusabi ning juuratudengite kaasabil antakse abivajajatele tasuta õiguslikku nõu,» meenutas Niklus.

Peab ise abi tahtma

Oluline on tema sõnul siia juurde rõhutada hoopis seda, et kõik eelnimetatud vahendid, mis Eesti õiguskorras täiesti olemas on, eeldavad kaitstava subjekti enda aktiivset tegutsemist.

«Raske on luua olukorda, kus abivajajat abistatakse siis, kui ta seda ei taha.»

Tema sõnul vajab lahendust küsimus, kuidas üldse peaks riik käituma, kui 80 protsenti võlgnikest tasub sõnagi lausumata ja pikemalt juurdlemata ära oma väidetava võlasumma. «Ei saa ju riik panna eraõiguslikus suhtes omal initsiatiivil n-ö käe vahele ja keelata inimesel raha maksmast.»

Sama võib tema sõnul öelda kohtusse pöördumise ja kohtu rolli kohta - see, et inimesed ei julge või ei soovi oma õigusi kohtus kaitsta või kohtulikult maksma panna, on väga kahetsusväärne ja näitab, et pidevat teavitus- ja selgitustööd selles vallas on vaja.

«Mingit muud organit, kes võiks isikutevahelisi vaidlusi sellisel tasemel lahendada, ei ole lihtsalt võimalik meie põhiseaduslikku korda luua.»

Valvamine nõuab palju raha

Kohtu ja riigi roll tervikuna võlgade sissenõudmise reguleerimisel ning mõjutamisel moodustab ühe osa üldisest ja suuremast probleemist - järelevalvest.

«Isegi kui riik asuks seisukohale, et seaduses peaks olema sätestatud näiteks sissenõudmiskulude ülemmäär või see, mida peaks sisaldama võlanõude kiri, siis tekib ju kohe õigustatud küsimus: kes seda kontrollib või tagab? Millistest ressurssidest kaetakse järelevalve kulutused? Kui need kulutused on väga kõrged, kas siis ei kannata üldine maksedistsipliin?»

Analüüs juba käib

Kuna tegemist on väga olulise ja paljusid inimesi puudutava valdkonnaga, siis on justiitsministeerium võtnud Nikluse sõnul oma selle aasta tööplaani inkassoteenuse ja võlgade sissenõudmisega seonduva valdkonna õigusliku analüüsi läbiviimise.

«Selle analüüsi tulemusel, mis peaks valmima aasta lõpuks, saame ka kõiki seni esitatud ettepanekuid ja arvamusi täpsemalt kommenteerida, samuti panna paika edasised konkreetsed sammud ja võimalikud tegevused.»

Intrum Justitia juht Ivar Tammemäe kirjutas tänase Postimehe arvamusküljel, et võlgade sissenõudmine kipub meenutama Eestis Metsikut Läänt ja seda tuleks reguleerida. Tammemäe väitel tasub eriti muretseda eraisikute pärast, kelle abitust kiputakse ära kasutama.

Tema sõnul on reegel, et 80 protsenti võlgnikest ei vaevu kunagi sissenõudmisi vaidlustama, ja nii maksavad nad kinni ka kõrvalnõuded, mis võivad olla põhjendamatult suured. Eelkõige on tema sõnul probleem eratarbijatega, kes on lepingulises suhtes tavaliselt nõrgem pool.

Seoses võlgade sissenõudmisega toob Tammemäe välja, et on võimalik, et pärast seda, kui SMS-laenu intressidele pandi piirangud peale, hakkavad SMS-laenu kontorid oma saamata jäänud tulu kasseerima sissenõudetasudena. Näiteks tõstekase leppetrahve ja meeldetuletuskirja saatmise kulusid.

Tagasi üles