Vabana mittevalitud tehnokraadi neutraalsuseikkest naudib Mario Monti kogu hingest «pärispoliitiku» rolli ning peab agressiivset valimiskampaaniat oma «ekstremistidest» rivaalide vastu nii paremal kui vasemal.
Ekstehnokraat Monti naudib täie rinnaga poliitikat
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sel nädalal suutis Monti vastmoodustatud tsentristlik allianss Itaalia meedias märgi maha panna, surudes põhivoolu parteid kaitsepositsioonidele ning hirmutades neid väljavaatega, et mõõdukad võtavad võimust.
Eilses intervjuus Itaalia riigitelevisioonile rõhutas Monti rahuldustundega, et mõlemast erakonnast on tema liitu üle jooksnud mitmeid prominentseid figuure. «Nad on teel meie juurde,» ütles ta.
Ühtlasi kritiseeris ta mõlema tiiva «ekstremiste» selle eest, et nood takistasid tema reformikatseid kogu 13 kuu jooksul, mil riigi rool tema käes oli.
«Ma usun, et ekstreemsete tiibade äralõikamine teeks meile head,» kommenteeris Monti. Eriliselt jäid Monti hambusse demokraatide vasakule kalduv pressiesindaja Stefano Fassina, juhtiv ametiühinguliit CGIL ning endise kommunisti Nichi Vendola vasakallianss.
Seejärel võttis Monti käsile Silvio Berlusconi, keda kirjeldas kui «kerglast ja püsimatut» meest. Monti kritiseeris ka Berlusconi paremtsentristlikku Vabaduse Rahva erakonda kui liikumist, mida manipuleerib ärieliidi lobi.
Nüüd, kus seljataga on aasta kaine ja konsensust taotleva tehnokraadi seltsis, seisavad Itaalia vana kooli poliitikuid – keda niigi rõhub mitmete skandaalide taak – silmitsi uue ja agressiivselt poliitilise Montiga.
Rünnates teravalt rivaale, riskib Monti aga sellega, et tõmbab nende tule nii endale kui oma Brüsseli-meelsele reformikavale ning kaotab arvamusküsitluste valguses tempokalt populaarsust.
Ühtlasi võib osutuda raskeks koalitsiooni astumine vasaktsentristlike demokraatidega, kes on praeguse seisuga 25. veebruaril toimuvate üldvalimiste suursoosikud.
Miljardärist televisioonimagnaat Berlusconi ei viivitanud omapoolse vastulöögiga, tembeldades Monti valitsusaja «totaalseks läbikukkumiseks».
Vendola mõistis aga Monti hukka kui «kõrgi väikekodanluse kehastuse».
Pärast Monti poliitikasse sukeldumist on Itaalias läbi viidud kaks arvamusküsitlust.
Mõlemad näitavad, et Monti tsentristliku liidu populaarsus on pelgalt 12 protsenti. Pier Luigi Bersani demokraatidele hävib Monti enam kui 20 protsendiga, Berlusconi liitlased edestavad teda umbes 10 protsendiga. Antipoliitilise Viie Tähe liikumise populaarsus kõigub 11-16 protsendi vahel.
Ülaltoodu valguses saab Itaalia endale killustatud parlamendi.
Monti, endise majandusprofessori ja eurovoliniku jalgealuse teevad hapraks kaks faktorit – Itaalia majanduse mullune masendav sooritus ning poliitiliste liitlaste valik.
Tema põhipartneri, Pier Ferdinando Casini katoliikliku UDC partei minevik on kirev, eriti Sitsiilias, mille endine kuberner Salvatore Cuffaro istub trellide taga maffia tegevusele kaasaaitamise eest.
Mis majandust puudutab, siis ütles Monti televaatajaile, et soovib taas peaministriks saada, tõestamaks, et ta pole pelgalt «kuri maksumees». Ta tõotas leevendada eelarvekoormat ühe protsendi võrra, alustades tööjõukuludest.
Värske statistika valguses on Itaalia majanduse allakäik märkimisväärne – 2012. aastal kukkus uute autode müük ligi 20 protsenti.
Copyright The Financial Times Limited 2013