Eurotsooni mured on aastaga vahetunud

Euro sümbol Euroopa Keskpanga hoonel Frankfurdis.

FOTO: SCANPIX

Aasta tagasi olid paljud analüütikud ja ökonomistid mures, kas eurotsoon on aasta pärast veel alles. 2013. aasta künnisel on peamiseks mureks see, kui kaua võtab eurotsooni majanduse taastumine aega ja mida tuleks tulevaste kriiside ärahoidmiseks teha.

Muretsemiseks on põhjust veel palju, kirjutab The New York Times. 17st eurotsooni liikmesriigist 9 majandus kahaneb. Euroopa pangad on nõrgad ja paljud peavad oma probleemidega võitlemiseks tegutsema otsustavalt. Hispaania, Itaalia ja teiste lõunariikide ärid ei saa laenu, mis pidurdab majanduskasvu taastumist.

«Paistab, et praeguseks on kriis mõnevõrra rahunenud,» ütles eile ajalehele Frankfurter Allgemeine Saksamaa Liidupanga president Jens Weidmann. «Kuid kriisi põhjused pole veel kindlasti likvideeritud,» lisas ta.

Mitte ükski 2012. aastaks ennustatud kartus ei täitunud. Kreeka ei lahkunud eurotsoonist, Hispaania ja Itaalia võlakirjade intressid langesid ohtlikust tasemest alla, eurovastased populistid pole mitte kusagil võimule tulnud.

Kõik need sündmused võivad siiski juhtuda, aga nendega kaasneva katastroofi tõenäosus on järsult langenud.

President Mario Draghi lubas, et Euroopa Keskpank ostab vajadusel Hispaania ja teiste riikide võlakirju, kui nende intressid kipuvad käest ära minema. Draghi lubadus päästa euro ükskõik mis hinnaga, jahutas võlakriisi märgatavalt.

«2012. aastal said eurotsooni liidrid lõpuks õige diagnoosi,» ütles Washingtonis asuva Petersoni rahvusvahelise majanduse teadur Jacob Funk Kirkegaard. «Asi ei olnud ei Kreeka võlakoormuses ega Iiri pankades. Asi on fundamentaalsetes vigades, mis on vaja ära parandada,» lisas ta.

Ehkki Euroopa poliitilised liidrid näivat vaidlevat lõpmatuseni, on nad teinud piisavalt hoidmaks spekulandid turgudelt eemal.

Uue aasta küsimuseks saab see, kas see habras rahu finantsturgudel kestab piisavalt kaua, et eurotsooni majandus saaks hakata taastuma.

Tagasi üles