Ehkki aktsiate hinnad kerkisid Tallinna börsil lõppeval aastal enam kui kolmandiku võrra, on börsi käive langemas alla kriitilise taseme.
Olukord Tallinna börsil hakkab ületama kriitilist piiri
29. detsember 2012, 09:54
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Börsiindeks OMXT kerkis aastaga 38,22 protsenti, 734,20 punktini, mis tähendab, et 2012. aasta oli keskmisest parem börsiaasta. Börsi käive oli aga vaid 136 miljonit eurot ehk isegi vähem kui börsi esimesel, 1996. aastal, mil kauplemist oli vaid seitse kuud.
Kriitiline piir
LHV panga maaklertegevuse juhi Alo Vallikivi sõnul oli Tallinna börsil keeruline aasta. «Noteeritud ettevõtted said kenasti hakkama ja majandustulemused on kiirelt paranenud, mis kajastus ka aktsiate hinnatõusus,» ütles ta. «Teiselt poolt on käive börsil kokku kuivanud ja huvi börsil toimuva vastu vähenenud.»
«Käibe vähenemine on küll globaalne trend, kuid Tallinnas hakkab situatsioon ületama kriitilist piiri,» lisas Vallikivi.
Tõsi ta on, pärast 2008. aastat on aktsiaturgude aktiivsus vähenenud kogu maailmas, aga meil on börsi käive võrreldes 2007. aastaga kukkunud üle kümne korra. Sellist käibe langust mujal eriti ei kohta.
Börsikäibe languse peamiseks põhjuseks võib ilmselt lugeda suurte institutsionaalsete investorite – pensionifondid, investeerimisfondid, investeerimisfirmad – passiivse tegutsemise või siinselt börsilt lahkumise. Lõppeva aasta tehingute arv 52 375 on küll kolmandiku võrra 2011. aasta omast väiksem, aga samal ajal veerandi võrra suurem kui 2005. aastal, mil börsi käive oli rekordilised 1,9 miljardit eurot. Mäletatavasti oli toona tegemist aastaga, mil börsilt lahkus Hansapank ning sinna tulid Tallinna Vesi, Starman ja Tallink.
Kõige dramaatilisemate hinnaliikumistega olid tänavu Baltika ja Arco Vara aktsiad.
Baltika aktsia alustas langusega enam kui 12 aasta madalaimale tasemele, 0,277 euroni, kuid väljatulek 14 kuud kestnud kahjumitsüklist on kergitanud selle aktsia hinna praeguseks 0,573 euroni. Aastaga on Baltika aktsia kallinenud 90 protsenti, olles ülekaalukalt suurim tõusja Tallinna börsil.
Ameerika mägede laadse hinnaliikumisega oli mööduval aastal ka Arco Vara aktsia, mida on mõjutanud suurema hulga aktsiate ost LHV pensionifondide poolt ning suuromanike Toomas Tooli, Hillar-Peeter Luitsalu ja Richard Tomingase aktsiamüügid.
Kergitas kaks korda
Uudis selle kohta, et LHV pensionifondid ostsid Arco Vara aktsiaid, kergitas selle hinda kesksuvel kaks korda, 3,9 euroni, aga suuromanike aktsiamüügid kukutasid selle detsembri alguseks ajaloo madalaimale tasemele, 1,2 euroni. Aastaga langes Arco Vara aktsia 24 protsenti, 1,58 euroni.
Järgneva aasta suhtes on finantsspetsialistid üsna optimistlikud. «Hüppeliselt kasvanud kasumimarginaalid ja börsifirmade võlakoormuse vähenemine annab lootust edasisele arengule kohalikel turgudel ning kasvavat huvi siinsete ettevõtete vastu,» ütles Swedbanki aktsiamaakler Tõnis Irdoja.
«Endiselt soodsad hinnasuhtarvud ja sisemajanduse nõudlus toetavad positiivse sentimendi kandumist järgmisse aastasse,» lausus Irdoja ja lisas, et järgnevaks aastaks ennustab pank Tallinna börsile 15-protsendilist tõusu.
Vallikivi pööras tähelepanu asjaolule, et viimaste kuude käibed on aastatagust ületanud, ja ta ootab, et järgmine aasta on käibe osas tervikuna juba aktiivsem.
«Kuigi aktsiate hinnatõus on olnud kiire, siis usun, et ettevõtete tulemused jätkuvalt paranevad ja ka investorid on asunud hoiustele alternatiivi otsima, mis tähendab nii fundamentaalset hinnasurvet kui ka nõudlusepoolset emotsionaalset hinnasurvet, ütles ta.
«Samas on börs koht, kus tihti valitsevadki ainult emotsioonid, ja välistele šokkidele on Tallinna börs ka järgmisel aastal avatud,» hoiatas Vallikivi.