Lendurid: Estonian Air ei ole meiega peale streigihoiatust läbirääkimisteks kontakteerunud

Rauno Menning

FOTO: Liis Treimann

Eesti Liinilendurite Assotsiatsiooni esimehe Rauno Menningu väitel ei ole Estonian Airi juhtkond alates streigi väljakuulutamisest 21. detsembril lenduritega läbirääkimiste laua taha istumise eesmärgil kontakteerunud.

«Ettevõte tegeleb hetkel vaid streigi murdjate otsimisega, selle asemel, et istuda läbirääkimiste laua taha. Rõhutan, et alates 21.12, kui kuulutasime streigi välja, ei ole ettevõtte juhtkond meiega kontakteerunud, et läbirääkimiste laua taha istuda ning  astuda reaalseid samme streigi ärahoidmiseks. Meie eesmärgiks ei ole põhjustada ebameeldivusi reisijatele ja ettevõttele, vaid sõlmida kollektiivleping,» teatas Menning.

ELA esimees ütles, et kuna 3 aastat kestnud läbirääkimised ei ole andnud tulemusi, siis ei ole põhjust arvata, et streik ebaõnnestuks.

Menning selgitas ühtlasi, miks pilootide esindajad ei ole kohtunud riiklikku lepitajaga.

«Läbirääkimiste protsess on kestnud alates 2009. Protsess riikliku lepitaja juures lõppes 2010, leppimatuse protokolliga ja soovitusega jätkata läbirääkimisi pilootide ja Estonian Air vahel. Alates sellest hetkest oleme püüdnud jõuda mõistlikule  kompromissile, kahjuks tulutult.  Ettevõte soov kaasata nüüd  jälle riiklik lepitaja, näitab tagasiminekut aastasse 2009 ning nende soovi mitte pidada konstruktiivseid läbirääkimisi. Venitamistaktika meile ei sobi, kuna 9. veebruaril lõpeb kehtiv kollektiivleping,» selgitas Menning.

Estonian Airi juht Jan Palmér kinnitas E24-le pärast pilootide streigihoiatust, et piloodid ei ole nende korduvatele ettepanekutele reageerinud ning ettevõte on pöördunud riikliku lepitaja poole. Palméri kinnitusel kohtuvad pilootide esindajad riikliku lepitajaga 3.jaanuaril.

Kuigi lennufirma loodab, et streiki ei tule, koostab ettevõte kava, kuidas võimaliku pilootide tööseisakuga hakkama saada. Ettevõtte juhi sõnul on lennufirmas piloote, kes saavad aru, et praeguses majandusseisus ei ole streik kõige mõistlikum valik ning kes ei ühine sreigiga. Lisaks püütakse leida piloote väljastpoolt ning ka lennufirma kontoris on piloodipaberitega inimesi, kes on vajadusel valmis tegutsema.

Kui suureks streigiga seotud kulude maht võiks kujuneda, on Palmeri sõnul vara öelda. Küsimusele, kas streigiga seotud kulud võivad ettevõttele saatuslikuks saada pankrotti viia, vastas Palmer, et seda ei saa välistada. «Seda ei saa välistada, aga see on pigem küsimus omanikule,» lausus ta.

Tagasi üles