Ligi: majandusaasta on Eestile hea olnud
/nginx/o/2022/01/03/14291391t1h8b6c.jpg)
27. detsember 2012, 12:54
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahandusminister Jürgen Ligi tõdes valitsuse pressikonverentsil, et tänavune majandusaasta on olnud Eestile hea ja meie majandus on liikunud muu Euroopaga üsna vastuvoolu paremuse suunas.
Ligi möönis, et 2011. aastal 8,3-protsendilisele majanduskasvule jääb tänavune muidugi kõvasti alla, kuid kui tulevaks aastaks tehtud prognoose vaadata, siis eurotsooni keskmise väikese languse taustal on Eesti 3-prostendiline kasv väga hea.
Ligi tõdes, et majanduskeskkond on endiselt kriisis ning ebakindlus keskkonnas on väga suur. Samas on ekport ning investeeringud püsinud tugevad.
Kolmandas kvartalis langes tööpuuduse määr Eestis alla 10 protsendi taseme ning Ligi märkis, et Eesti Panga hinnangul on see tase, kust allapoole langedes tekib surve inflatsioonile ja produktiivsusele.
Lisaks märkis Ligi, et me peame endale üha rohkem tunnistama, et kõigi eestimaalaste oskused ei vasta tööjõuturul nõutule.
Negatiivse varjundiga arengutest tõi ligi välja oodatust kiirema hinnatõusu. Ligi märkis, et üldise hinnatõusu hirmude taustal tuleb tähelepanu juhtida sellele, et ka palgad ja pensionid on tõusnud. Ei kerki mitte ainult keskmine, vaid ka reaalpalk ja see tähendab, et palgad tõusevad hinnatõusust rohkem, rääkis Ligi.
Hinnatõusu põhjustena nimetas ligi kütuste ja toidu hinnatõusu.
Ligi märkis, et uue aasta elektrituru avanemisest tingitud elektri 20-protsendilise hinnatõusu prognoose ei ole muudetud ja see tähendab, et elektri hinnatõusu mõju tarbijahindadele on 0,8 protsenti.
«See ei ole midagi väga võimsat,» lausus ta. Ligi möönis, et olulisell osal peredest on elektri hinnamõju suurem, aga tema sõnutsi maksavad rohkem ikka need, kes rohkem tarbivad. «See hinnatõusu mõju ei ole nii ebaõiglane kui võiks arvata,» lausus Ligi.