Vene president Vladimir Putin avas teisipäeval Vaikse ookeani juurde suunduva uue naftajuhtme viimase pikenduse, mis toonitab energiat müüva riigi järk-järgulist eemalenihkumist kriisis vaevlevatelt Euroopa turgudelt.
Vene gaas nihkub Euroopast eemale
25. detsember 2012, 14:19
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ida-Siberi – Vaikse ookeani (ESPO) torujuhtmelt oodatakse samuti müügi suurendamist Ühendriikidele ning Putini unistuse – milleks on Venemaa domineeriv roll rahvusvahelistel toornafta turgudel – kindlustamist.
Moskva loodab, et ESPO-st saab standard Aasia ja Vaikse ookeani regioonile, mis võistleb WTI-ga – Ühendriikide naftastandardiga, mille hinnad tuginevad osade kauplejate hinnangul liiga tugevalt sisepoliitilistele teguritele
Ent analüütikud muretsevad, et Venemaal napib praegu kättesaadavat naftat, kuna Ida-Siberi naftaväljad on alaarendatud ning ei suuda täita uut juhet, rahuldades nõudlust Hiinas ja Jaapanis.
«Ida-Siberist piisab vaid olemasolevate torujuhtmete jaoks,» ütles Sberbanki energiaanalüütik Valeri Nesterov.
„Ent selle torujuhtme edasine pikendamine oleks võimatu ilma Lääne-Siberi naftata – aga see nafta on mõeldud juba Lääne jaoks,» osutas ta.
Putin tõrjus neid muresid, liitudes lindi läbilõikamise tseremooniaga video vahendusel Kaug-Ida linnast Habarovskist.
«Teise järgu lõpetamisega laiendame oma potentsiaali,» ütles Putin televisioonis üle kantud kommentaaris.
«See on tõsine sündmus,» lisas ta.
Teise etapi pikkuseks on 4200 km ning see kulgeb Baikali järvest läände jäävate naftaväljade juurest Vaikse ookeani Kozmino sadamasse, mis paikneb Hiina kirdeserval.
Sadam, mida varem ühendas Ida-Siberi naftaväljadega raudtee, pakub Venemaale kiiret ühendust Jaapani ja Lõuna-Koreaga.
Riikliku naftajuhtme operaatori Transneft teatel on enamus juhtme viimase osa kaudu transporditavast naftast mõeldud Ühendriikidele.
«Ameerika turg saab 35 protsenti Kozmino naftast,» ütles firma juht Nikolai Tokarev avatseremoonial.
«Umbes 30 protsenti läheb Jaapanisse ja 28 protsenti Hiinasse. Ülejäänud suundub Singapuri, Malaisiasse ja Lõuna-Koreasse,» lisas ta.
Venemaa on korduvalt üritanud, ent ebaõnnestunud märkimisväärsel sisenemisel USA nafta- ja maagaasiturule.
Tema gaasimüügist ei saanud asja pärast kildagaasi revolutsiooni Põhja-Ameerikas, mis muutis nii Kanada kui ka USA üsna hästi varustatuks.
Analüütikud osutavad ka sellele, et USA naftatootmine on laienemas hooga, mis võib mõne lähema aastaga selja taha jätta nii Venemaa kui ka Saudi Araabia.
«Me saame rääkida ainult mõnest tankerist (mis suunduvad Ühendriikidesse) ning üksnes juhul, kui nad toodavad kasu,» ütles investeerimismaja ATON analüütik Vjatšeslav Bunkov.
Transnefti juht Tokarev tundus samas panustavat USA-le, kuna ta ei soovinud anda Euroopale mingeid kinnitusi naftavoogude jätkumisest kontinendile.
«Me ei võlgne midagi ühelegi Euroopa Liidu riigile ning me ei ole kindlasti kohustatud aru andma,» tsiteeris RIA Novosti Tokarevi sõnu.
«Kui nad (EL-i riigid) soovivad pidada normaalset, korralikku vestlust, peavad nad muutma oma lähenemist selliseks dialoogiks,» lisas ta.
Torujuhtme esimene osa kaudu on praeguseks pumbatud 30 miljonit tonni (220 miljonit barrelit) naftat aastas Ida-Siberist Hiinaga piirnevasse Skovorodino linna.
Pool sellest naftast suundus olemasoleva torujuhtme kaudu Hiinasse Taisheti linna, teine osa transporditi mööda raudteed Kozminosse.
Juhtme pikendus võimaldab Venemaal suurendada pumpamist mööda juhtme esimest osa 50 miljoni tonnini (367 miljoni barrelini) aastas.
Hiina saab jätkuvalt oma 15 miljonit barrelit, ülejäänud 35 miljonit barrelit jagatakse Kozminos erinevate klientide vahel.