USA eelarvevõitluses pakkusid esimesena kompromissi vabariiklased.
Ameerika miljonärid saavad maksutõusu
18. detsember 2012, 08:41
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ameerika Ühendriikide seadusandjate pikad jõulupühad saavad arvatavasti rikutud, sest esindajatekoda peab nädalavahetusel tegelema eelarvekuristiku (fiscal cliff) ärahoidmisega ehk seadustega, mille kehtivus lõpeb aastavahetusel.
Kui uusi seadusi vastu võtta ei suudeta, jõustub terve rida vanu seadusakte, mis suurendavad ameeriklaste maksukoormust ja vähendavad riigi kulutusi. Praegu on ameeriklaste kõrgeim tulumaksumäär 35 protsenti ja kui uut seadust ei tule, tõuseb see 2. jaanuaril
automaatselt 39,6 protsendini ehk maksumäärani, mis oli ameeriklastel 1990. aastatel ehk president Bill Clintoni ajal.
See kahandab küll riigi eelarvedefitsiiti, aga kukutab samas ka riigi sisemajanduse kogutoodangut, mis viiks USA majanduslangusesse. Hinnanguliselt kaob eelarvekuristiku realiseerumisel majandusest 600 miljardit dollarit.
Esindajatekoja vabariiklasest spiiker John Boehner teatas pühapäeval kompromissivalmidusest, nõustudes tulumaksu tõusuga neile, kelle sissetulekud ületavad ühte miljonit dollarit aastas. Demokraadist president Barack Obama soovib maksutõusu alates 250 000-dollarilisest sissetulekust.
Tegemist on vabariiklaste üsna tõsise sammuga kompromissi suunas. Varem olid nad pidevalt korrutanud, et kaks parteid on teineteisest miilide kaugusel. Vabariiklased olid esimesed, kes tõid ohvriks oma püha lehma. Nüüd peavad seda tegema ka demokraadid, kommenteeris ajakiri Forbes.
Nüüd jääb üle oodata, mida Obama vastutasuks pakub. Vabariiklased nõuavad kulude märkimisväärset kärpimist. USA eelarve suurimateks probleemideks on üha paisuvad kulutused pensionidele ning tervishoiukulutused eakatele (Medicare) ja vaestele (Medicaid).
Obama tegi ettepaneku alandada Medicare’i tasusid haiglatele ja teistele teenuste pakkujatele, kuid Medicare’i enda spetsialistid on pannud selle kahtluse alla. Nende sõnul on abiprogrammide kaudu tulevad teenused kahjumlikud ja teenusepakkujad võivad lõpuks selliseid patsiente enam mitte aktsepteerida. Vabariiklased soovivad inflatsioonist sõltuvat indekseerimist pensionäridele ja ühe olulise punktina ka Medicare’i abisaajate vanuse alampiiri tõstmist 65 aastalt 67-le.