Taastuvenergia toetustega ollakse jälle alguspunktis tagasi

Riigikogu liige Kaja Kallas.

FOTO: Peeter Langovits

Taastuvenergia toetuste eelnõu jõudis eile riigikogus punkti, kust kunagi kõik alguse sai: parlamendierakonnad hakkavad kaaluma peaaegu kogu seaduse ringitegemist.

Uus nüanss seaduse juures on toetuste maksmise lõpetamise seadustamine aastast 2021. Selle ettepaneku tegi eile majanduskomisjoni liige Toomas Tõniste (IRL). Sama komisjoni esimees Kaja Kallas (Reformierakond) märkis, et seda ettepanekut tasub kaaluda.

«Kui Eesti riigil enam siduvaid taastuvenergia kasutamise kohustusi ei ole, siis ei peaks ka enam toetusi maksma, et keegi ei saaks hiljem tulla ütlema, et tal oli õiguslik ootus toetuse saamiseks,» lausus Kallas.

Viimane siduv kohustus, mille Eesti on võtnud Euroopa Komisjoni ees, lõpeb aastaga 2020. Euroopa Komisjonil on taastuvenergia eesmärgid kuni aastani 2050. Elektritootmises peaks nende järgi CO2 õhku paiskamine lõppema juba aastal 2040, aga agressiivne kliimapoliitika on küsimärgi all ja Eesti poliitikute seas ilmses enamuses need, kes seda ei toeta.

Tähtsamate punktidena elektrituruseaduse eelnõus, mis peaks muutma rohelise elektri toetusi, kavatsevad riigikogu liikmed leida lahenduse, et kuhu tõmmata piir nn vanade ja uute tootjate vahel. Vana tootja tähendab siis seda, et kellel on täielik õigus toetustele, ja uus tootja on see, kellel ei ole seniseid privileege.

Peale selle kaalub riigikogu 600 GWh toetuspiiri kaotamist. IRLi poliitik Tõniste ütles, et tema arvates peaks lubama kõikidel tuuleenergia tootjatel investeerida.

Kui see piir on seaduses koos klausliga, et vanad tootjad on hiljemalt 15. juulil 2012 ehitusloa saanud tuulenergia tootjad, siis investeerimisvõimalus uutele tuuleprojektidele on lõppenud ning ettevõtjad, kes on teinud kulutusi oma projektide arendamiseks, võivad need summad korstnasse kirjutada.

Praegu on veel ebaselge, milline neist ettepanekutest võiks jõustuda. Parlamendi majanduskomisjon otsustas eile, et seaduse juurde tullakse tagasi alles kuu aja pärast. Seega võib arvata, et eelolev aastavahetus ja jaanuari esimesed nädalad kujunevad tihedaks lobitöö ajaks.

Rohelise elektri toetusi kärpiv eelnõu valmib erakordse surve all: seaduse vastu on protestinud enamik ettevõtjaid, aga ka kõik siinsed pangad ja rahvusvaheline rahastaja EBRD. Ettevõtjate arvates kärbitakse toetusi liiga palju, aga konkurentsiameti meelest liiga vähe.

Suvel sõlmis majandusministeerium kokkuleppe taastuvenergia kojaga, kokkuleppe teksti alusel valmis seaduseelnõu, mis läbis ka valitsuse. Valitsus lisas sinna aga punkti, et tuuleenergia tootjate toetuspiir on aastas kuni 600 GWh elektrienergiat. Viimane otsus viis üldise protestiraheni ettevõtjate poolt.

Tagasi üles