Tööle kandideerides tundub loogiline rõhutada oma tehnoloogilisi või akadeemilisi saavutusi, kuid värskete uuringute valguses võib see lähenemine olla vildakas.
Töö võib tagada hingeline haakumine
Nagu väidab Northwesterni ülikooli professor Lauren Rivera, on tööandjad tihti huvitatud inimestest, kellega võiks sõbraks saada. Või kellel oleksid nendega sarnased hobid.
Professor rõhutab, et kuigi vajalikud on ka tulevast tööd puudutavad põhioskused, otsivad «tööandjad tegelikult siiski inimesi, kellega neil tekiks hingeline side, kellest saaksid neile sõbrad ja seltsilised. Seetõttu ei palgata alati kõige kvalifitseeritumaid kandidaate», vahendab Financial Times.
Professor Rivera sõnutsi seatakse tööintervjuu staadiumis sageli esikohale kandidaadi kultuurline kokkusobivus kollektiiviga, mistõttu osutuvad oluliseks antud isiku «olemine», taust ja huvialad.
Professor rõhutab siiski, et mõne elukutse puhul on kvalifikatsioon ilmselt olulisem kui kultuuriline klapp.
«Neurokirurgi värvates, ma usun, arvestatakse pigem oskustega,» tõdeb teadlane.