Regios töötav armeenlanna: mulle meeldib kohutavalt mu töö

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Piruza Hovhannisyan
Piruza Hovhannisyan Foto: http://media-cache-ec5.pinterest.com/avatars/piruza-26_600.jpg

Regios ekspordijuhina töötav Piruza Hovhannisyan on heatujuline ja lõbusalt naeratav 25-aastane armeenlanna, kes valdab vabalt viite keelt ja suudab suheldes sulatada ka kõige suuremad jäämäed.

TTÜ magistrantuuri lõpetav ja Ekspordirevolutsiooni programmis tudeeriv naine paneb oma positiivsuse suures osas vanematekodust kaasa saadud enesekindlusele, kus kõik, mida ta tegi, oli ema sõnul hea ja suurepärane. Piruza igapäevane töö Regios on seotud GIS-tarkvara toodete välisriikidesse müügiga. See on koht, kus üllataval kombel on kõik tema isikuomadused ja oskused vormunud sobivaimaks elukutseks.

Peale Tartu Annelinna Gümnaasiumi lõpetamist jätkusid Piruza õpingud TTÜ majandusteaduskonnas. Sealt edasi tulid magistriõpingud, pere loomine ja lapse sünd. Eelmise aasta algusest avanes võimalus sõita Erasmuse programmiga õppima finantsjuhtimist Rootsi Mälardaleni Ülikoolis, kus Piruza sai kiiresti selgeks ka rootsi keele ja õppis paremini tundma sealset kultuuri.

Soovist ise raha teenida ja vanemaid toetada, jälgis Piruza pidevalt kõikvõimalikke tööpakkumisi. Tänavu jaanuaris sai ta üheaegselt kolmest kohast kirja EASi toetatud Ekspordirevolustiooni programmi kohta ning otsustas kandideerida. «Ma ei osanud isegi arvata, mida kujutab endast ekspordi müügijuhi töö, kuid avastasin, et otsiti just minu oskustega inimest: mitme võõrkeele valdamist, kõrgharidust, välismaal elamise kogemust, head suhtlusoskust,» ütleb ta.

Ekspordirevolutsiooni töömessil, kus oli koos mitukümmend ettevõtet ja ligi paarsada noort ekspordijuhiks pürgijat, seisis ta juba ammu enne teisi Regio laua kõrval. Ja kui kiirintervjuud algasid, oligi ta esimene intervjueeritav. Sel ajal elas Piruza endiselt kogu perega veel Rootsis ja käis iga intervjuu jaoks spetsiaalselt laevaga Tallinnas. Kuid peagi tuli püsivalt tagasi Tallinna kolida, sest Regioga löödigi käed. Esimesel tööpäeval pakkus Piruza uutele kolleegidele külakostiks kaasa vaagnatäie pahlava maiust ja tagas sellega oma kiire omaksvõtmise kirjus enam kui 100-liikmelises kollektiivis.

Ekspordimüügist räägib noor armeenlanna kui arendavast puhkusest. Ta on vaid mõne kuu jooksul pannud kokku põhjaliku turu-uuringu, Regio toodete ekspordiplaani, sulatanud üles mitmed vanad tutvused Armeenias ja Rootsis ning pressinud end sisse ka huvitavatesse globaalsetesse koostöövõrgustikesse, osaledes rahvusvahelistel konverentsidel. Ikka selleks, et tutvustada Regio geoinfol baseeruvaid IT- lahendusi mitmete riikide turismitööstustele. «Regios ei seisne mu müügitöö külmade kõnede tegemises, vaid oskuses saada sõpradeks eri riikide oma ala juhtivate organisatsioonide vastutavate isikutega, kellel võiks olla huvi meie erinevate toodete vastu,» selgitab Piruza. «Sõltuvalt huvist kujundan neile ka personaalsed pakkumised. Äri tehakse ju ikka inimeste vahel.» «Ma ei tea, kuidas on teistel ekspordijuhtidel, kuid vähemasti seni pole mitte keegi mu uutest tuttavatest mulle kohtumist ära öelnud. Üheks põhjuseks võib ka olla see, et kõnetan neid nende emakeeles.»

Piruza teab, et kuigi tema professionaalne tutvusvõrgustik kasvab eri riikides iga päevaga, sõltub tema jätkamine Regios ikka vaid müügitulemustest. Nende nimel loodab ta juba uue aasta algusest suuri tulusaid koostöölepinguid. Lootust igatahes on.

«Mulle meeldib kohutavalt mu töö, kuna ma tunnen oma kolleegide toetust oma ideede elluviimises ja ka seetõttu, et Regios on täitunud paljud mu lapsepõlveunistused,» pajatab põlevate silmaega neiu kirglikult. «Ma olen alati unistanud, et mu palk võimaldaks mul käia regulaarselt Armeenias, kuid ma ei saanud isegi arvata, et kunagi lähen kodumaale töökohustusi täitma, lisaks unistasin lapsena langevarjuga hüppamisest ja laevakapteni töö proovimisest. Regios on juhtunud nii, et saan vanavanemate maal käia tööasjus mitu korda aastas, olen juba leidnud sõbrad, kes võtsid minda kaasa langevarjuhüpetele ja käin ka väikelaevajuhi kursustel.»

Lugu saab lugeda täispikkuses siit.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles