Kolmandikku naabritest häirib Muuga sadama tegevus

Muuga sadam.

FOTO: Raigo Pajula.

Faktum & Ariko uuringu kohaselt on 34 protsendil Muuga sadama lähipiirkonna inimestest sadama tegevusele ohutus- või keskkonnanõuete täitmise alal etteheiteid.

Inimestel, kes tunnetasid sadama ja sealsete ettevõtete tegevuse mõju oma igapäevaelule, paluti seda kirjeldada, samuti etteheiteid sadamale ohutus- ja keskkonnanõuete täitmise alal. Mõlemas kategoorias tõid inimesed negatiivse poole pealt välja lõhna, söetolmu ja müra.

Kõigist küsitletutest leidis 49 protsenti, et viimase viie aasta jooksul on nende elukeskkond oluliselt või mõnevõrra paranenud. 34 protsendi hinnangul on elutingimused jäänud samaks. Mõnevõrra halvenenuks või oluliselt halvenenuks pidas elukeskkonda 17 protsenti inimestest.

Inimestel paluti anda ka üldine hinnang oma kodukoha elukeskkonnale ja sellest ilmneb, et antud piirkonna inimesed on ümbruskonnaga rahul. Väga heaks või pigem heaks hindab oma elukeskkonda 65 protsenti küsitletutest, samas kui pigem või väga halvaks pidanute osakaal ulatub üheksa protsendini.Positiivse ja negatiivse vahele paigutas oma arvamuse 26 protsenti küsitletutest.

 Inimestel paluti küsitluses vabas vormis välja tuua positiivseid ja negatiivseid aspekte, mis nende hinnangul kodukoha elukeskkonda mõjutavad. Positiivse poole pealt tõid inimesed esile looduslähedust ja puhast õhku ning piirkonna rahulikku iseloomu ja hõredat asustust. Negatiivsetest aspektidest saab kolme peamisena eristada halba ja hõredat ühistransporti, ebameeldivat lõhna ja halbu teid. Neljandana nimetati Muuga sadama söeterminali lähedust.

Faktum & Ariko küsitles 9.-29. novembrini Maardu linnas ning Jõelähtme ja Viimsi valdades telefoni vahendusel 300 inimest, kes elavad Muuga sadamat ümbritseva kuni viiekilomeetrise perimeetri seas.

Tagasi üles