Vanem eluase vajab enne ostu pingsat kontrolli

Kopli liinidelt Tallinnas leiab autentseid ja soodsaid hooneid, kuhu kolimine nõuab aga kindlasti eelnevat pikka kaalutlemist ja ekspertide kaasamist.

FOTO: Mihkel Maripuu

Kinnisvaraturul ringi vaadates ning vanemat ja odavamat kinnisvara otsides tuleks enne ostulepingu sõlmimist selgeks teha ostuga kaasneva vara tõeline olukord, et hiljem ostu kahetsema ei peaks.

Vanema korteri või maja ostul tuleks silmad-kõrvad lahti hoida, küsida ohtralt vajalikke küsimusi ning võimalusel ka naabritega tutvuma minna, soovitab Realis Kinnisvara kinnisvaraspetsialist Liis Antons.

Enneta probleeme

«Vanade majade ja korterite ostmisel võivad objektid peita endas hulgaliselt ehitusvigu ning samuti on oht, et puudub näiteks ehitusluba või pangalaenutaotlejate puhul oluline kasutusluba,» loetleb Liis Antons asjaolusid, millest tuleks enne ostu kindlasti teadlik olla.

«Juhtuda võib ka nii, et maja registrist otsimisel ilmneb, et juurdeehituse jaoks ei olegi vastavat luba taotletud või et tehtu ei vasta tänapäevastele nõuetele ning tuleks hoopis lammutada või siis ümber ehitada,» kirjeldab Antons. «Seejärel on vaja koostada rekonstrueerimise projekt, mis on kulukas ja aeganõudev.»

Kinnisvaraspetsialist paneb südamele, et kunagi ei tohiks ühtki korteri või maja juures esinevat probleemi vähetähtsaks pidada. «Üldjuhul on vanade majade puhul kõige nõrgem koht akende ja uste ümbrus ning sinna tekkinud praod, mis näitavad, et maja on vajunud, mis omakorda näitab maja konstruktsiooni tegelikku tugevust ning olukorda,» õpetab kinnisvaraspetsialist.

«Praod võivad alguse saada ka vundamendist – sel juhul on vundament ilmselt kehvasti ehitatud,» toob ta näite. «Kindlasti tuleb tähelepanu pöörata ning täpsemalt selgeks teha elektrijuhtmestiku, vaheseinte, soojustuse ning põrandate olukord.» Kõik eelmainitud võivad vajada väljavahetamist, mis on ostjale kulukas lõbu.

Spetsialiste ära pelga

Liis Antons möönab, et ka maakler ei saa anda päris eksperthinnangut objekti olukorra kohta, kuid mõningaid asju oskab maakleri vilunud silm siiski hinnata. Samas julgustab kinnisvaraspetsialist ostjat juhul, kui ostetav objekt kahtlusi tekitab, appi kutsuma ehitusekspertiisi.

Ekspertiisile kuluv summa on kindlasti mõttekam kulutus kui hilisem kahetsemine. «Selliste hoonete ostmise puhul paneb muidugi kõik paika hind, ümbrus, loodus, maatükk, millel ehitis asub, lähedal olev hoonestus ja seegi, kui kaugel asub lähim keskus või mõni muu põhjus, miks konkreetset objekti soovitakse osta,» teab Antons rääkida.

«Tähtis on teha endale selgeks, kas kasulikum on osta vana objekt ning asuda seda taastama või oleks mõttekam otsida midagi, mis on sellises seisukorras, et ei vaja enam täiendavaid parandusi või ümberehitamist,» soovitab ta.

Maaklerid oskavad nõu anda, kuidas sellises situatsioonis käituda ning kuhu võiks pöörduda spetsiifiliste küsimuste puhul, kuid maakler ise on pigem abiks kliendile sobiva objekti leidmisel ning edasise dokumentatsiooni koostamisel.

Korrektsed lepingud

Kinnisvaraturul liigub igasuguses olukorras objekte ning põhjuseid, miks neid müüakse, on samuti erinevaid. «Vanem objekt pannakse tavaliselt müüki kas siis põhjusel, et see jääb tühjaks – näiteks, et tuua abi vajavad vanemad enda juurde linna elama – või on saadud päranduseks juba tühi hoone, kuhu kellelgi pole soovi elama minna,» selgitab Antons, lisades, et tavaliselt ei müü inimene kinnisvara soovist sellest lahti saada, vaid vajadusest midagi oma elukorralduse juures muuta.

«Hingerahu tagamiseks on aga võimalik alati ostu-müügilepingus kokkuleppeliselt ära märkida omaniku vastutus likvideerida objektil ilmsiks tulevad varjatud puudused mingi kindla ajavahemiku jooksul, näiteks 6–12 kuud.

Pärast ostu ilmsiks tulnud probleemide korral on ostjal võimalik pöörduda õigusabi pakkuvate isikute ja kohtu poole, kui ei suudeta leida kohtuvälist lahendit või sõlmida mõlemaid osapooli rahuldavat kokkulepet, selgitab Antons – sekelduste vältimiseks on alati targem uurida enne ostu objekti kohta pigem rohkem kui vähem.

Tagasi üles
Back