Eurotsooni lähiaastatel radikaalselt ei reformita
14. detsember 2012, 09:41
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa riigijuhid ei kavatse lähiaastatel eurotsooni radikaalselt ümber korraldada ning piirduvad kriisiohjega.
Aasta viimasel ülemkogul olid majandusteemadest päevakorra tipus Kreeka pankrotilähedane olukord ning Lõuna-Euroopa riikide survestamine oma majanduste ümberkorraldamiseks.
Eurotsooni kriisi aluspõhjuste kõrvaldamiseni ei jõuta enne 2014. aasta lõppu.
Saksamaa kantsler Angela Merkel vihjas sellele, et tulevikus antakse rahalist abi reformidele pühendunud riikidele osana eurotsooni senisest tihedamast majandusliku koordinatsiooni protsessist.
Eurotsoonis on hetkel ligi 20 miljonit töötut ning prognooside kohaselt peaks majanduslangus kestma ka peaaegu terve järgmise aasta.
Siiski on suuremat osa tänavusest aastast iseloomustanud turupaanika mõnevõrra raugenud pärast seda, kui Euroopa Keskpank andis suvel kauaaegset vastuseisu kohanud lubaduse seista rahalistes raskustes riikide taga.
Euroopa Komisjoni presidendi Jose Manuel Barroso sõnul ei suletud ülemkogul ühtegi ust, kuid Euroopa Liidu presidendi Herman van Romuy välja pakutud ideed, nagu eurotsooni ühine eelarve, toetust ei leidnud.
Van Rompuy kavatseb järgmise aasta juunis riigijuhtidele uue raporti esitada, lisaks sellele teeb ta liikmesriikide valitsustele ettepaneku Euroopa Liiduga (EL) reformide läbiviimiseks siduvad lepingud sõlmida.
«Kogu raske töö, mida oleme teinud, hakkab vilja kandma, oleme aasta jooksul palju saavutanud. Töö pole siiski läbi, järgmisel aastal jätkame sama hooga,» lisas president.
Prantsusmaa president François Hollande ütles, et 2014. aasta lõpp ehk aeg, mil astub ametisse uus Euroopa Komisjon, on aeg, mil algab EL-i lepete ülevaatamine ja võimalik muutmine.
EL-i liidrid koondusid ülemkogul Itaalia peaministri Mario Monti selja taha, et avaldada Roomale peaministri alustatud reformide jätkamiseks survet. Ekspeaminister Silvio Berlusconi teatas mõne päeva eest, et kandideerib veebruaris uuesti Itaalia peaministriks, kuid ütles hiljem, et loobub ideest, kui Monti otsustab paremerakondade koalitsiooni ise valimistele viia.
Prantsuse president Hollande ei pidanud Berlusconi kandideerimist kuigi tõenäoliseks.
Kantsler Merkel ütles, et Monti on suure töö ära teinud, et turgude usaldus Itaalia suhtes taastuks.
Eurotsooni rahandusministrid leppisid neljapäeval kokku Kreekale uue laenumakse tegemises.
Detsembris kantakse Kreekale üle 34,3 miljardit eurot ja siis jätkuvad kuumaksed kuni märtsini, mil kogulaen ulatub 49,1 miljardi euroni.
Euroopa Komisjoni majandusvolinik Olli Rehn ütles, et Euroopa Liit (EL) teab väga hästi, kui raske on kreeka rahva olukord. Ta tõdes, et kahjuks ei olnud Kreekal kergeid lahendusi, vaid tuli valida raskete reformide tee. Nüüd pidas ta oluliseks reformide jätkamist, sest palju on tehtud, aga palju on ka veel teha.
EL-i ja Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) laenumakse Kreekale tegi võimalikuks teisipäeval edukalt lõppenud Kreeka võlakirjade tagasiostukampaania, mille käigus nõustuti tagasi müüma võlakirju 31,9 miljardi euro väärtuses. Saksamaa ja Prantsusmaa hindasid selle edukaks.
Kreeka peaminister Antonis Samaras tervitas neljapäeval EL-i otsust eraldada Ateenale kauaoodatud laenumakse ning ütles, et «Kreeka on jälle jalul, kreeka rahvas ei ole asjatuid ohvreid toonud.»
Eurotsooni rahandusministrid leppisid neljapäeval kokku pangandusjärelevalves, mida hakkab teostama Euroopa Keskpank.
Keskpanga president Mario Draghi nimetas otsust tähtsaks sammuks teel stabiilse majandus- ja rahandusliidu suunas.
Eesti valitsuse kommunikatsioonibüroo teatas reede varahommikul, et EL-i riigipead ja valitsusjuhid leppisid Brüsseli kokku mitmes majandus- ja rahaliidu tugevdamise tegevussuunas. Eelkõige mainiti pressiteates siiski pangandusjärelevalvet.
Lähiaastatel on peaminister Andrus Ansipi sõnul oluline olemasolevate reeglite täitmine.
Euroopa Liidu tippkohtumine jätkub reedel Eesti aja järgi kell 11.00. Siis tulevad kõne alla ühine kaitse- ja julgeolekupoliitika ning välispoliitika.