Mismoodi võiks muutuda Eesti maksusüsteem?

FOTO: SCANPIX

Eesti maksuideoloogias on kujunemas kolm selgelt erinevat koolkonda. Üks on Reformierakonna oma, selle alla käib ka IRL, aga üha enam on eristumas ka Keskerakonna ja sotsiaaldemokraatide lähenemine. Keskerakond eelistaks ameerikalikumat lähenemist, sotsid sihivad Skandinaavia poole.

Üleeile pärast pikka venitamist vastu võetud 2013. aasta riigieelarve menetlemise üsna alguses kuu aja eest visati prügikasti sotsiaaldemokraatide ettepanek muuta tulumaksuseadust ja kehtestada Eestis astmeline tulumaks.

Ega see üllatus ei olnud ja vaevalt ka sotsid ise lootsid, et ettepanek toetust leiab (Keskerakond näiteks, kes on varasemalt progresseeruva tulumaksu ettepanekuid esitanud, seekord konkreetse eelnõuga välja ei tulnud), aga huvitav on sotside ettepanek küll ja kõneleb natukene ka pikast perspektiivist, mis suunas Eesti maksusüsteem liikuda võiks. Jutt ei käi järgmisest või ülejärgmisest aastast, vaid vaatest viie, kümne või viieteistkümne aasta taha.

Tegelikult saab Eestis rääkida vähemalt kolmest erinevast maksuideoloogiast. Üks on valitsuskoalitsiooni oma (suuresti Reformierakonna nägu), teine on sotsiaaldemokraatide oma ja kolmas Keskerakonna oma.

Reformierakonna ja koalitsiooni lähenemine on lihtne. Eelkõige tuleb praegust maksusüsteemi hoida, isegi kui tahaks makse alandada – maailmas on ju näiteid väga kõrge heaoluga, kuid Eestist oluliselt madalama maksukoormusega riikidest (Lõuna-Korea, Šveits, Austraalia, USA, Singapur), siis tegelikke võimalusi selleks pole. Tähtsad on põhimõtted: pigem kaudsed kui otsesed maksud, kapitali vähene maksustamine, väldime erandeid, vaatame, et kõrgelt kvalifitseeritud tööjõu maksukoormus ei kasvaks või proovime selle vähendamist (nt sotsiaalmaksu ülempiiri kehtestamine). Maksukoormuses allapoole liikumine on pigem inkrementaalne ja toimub tipa-tapa sammudega, suured muudatused pole võimalikud. Šveitsi või Singapuri süsteemi Eestis ei tule.

Eesti vasakpoolsete poliitiliste jõudude maksuvaated on märksa kirjumad. Pinnapealsel vaatlusel võib sotside ja Keskerakonna maksumõte küll tunduda ühesugune – võtame rikastelt ja anname vaestele – lähemalt uurides paistab aga välja, et tegelikult on ka nende kahe vahel kujunemas põhimõttelised erinevused.

Keskerakonna puhul võiks tõesti öelda, et «võtame rikastelt ja anname vaestele». Kokkuvõtvalt võiks seda nimetada ameerikalikuks (sealse demokraatliku partei mõttes) lähenemiseks.  Sotsiaaldemokraatidel aga ei ole enam põhimõtteks «võtame rikastelt ja anname vaestele», vaid pigem juba «võtame kõigilt ja anname kõigile». Sellisena on sotside vaade väga skandinaavialik.

Tagasi üles