Majanduskriisi mõju kajastus tööturul kerge nihkega, sest alles 2010. aastal langes meeste osatähtsus palgatöötajate koguarvus 47 protsendilt 45 protsendile. Tegemist oli viimase kümne aasta madalaima näitajaga, kirjutab statistikablogi.
Masu mõjutas mehi rohkem kui naisi
13. detsember 2012, 10:09
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2010. aasta oktoobris oli 218 700 meespalgatöötajat, nende arv vähenes 2008. aasta oktoobriga võrreldes 47 500 võrra. Meespalgatöötajate arv vähenes kõigis vanuserühmades, kõige rohkem alla 30-aastaste ja kõige vähem 50–59-aastaste hulgas (vastavalt 26 ja 14 protsenti).
Alla 30-aastaste hulgas vähenes kõigi haridustasemetega meestöötajate arv.
30–39-aastaste seas tõusis rakendusliku kõrgharidusega ja doktorikraadiga meestöötajate arv. 40–49-aastaste, 50–59-aastaste ning 60-aastaste ja vanemate hulgas suurenes ainult doktorikraadiga meestöötajate arv, ülejäänud haridustasemetega meestöötajate arv vähenes.
Kõrgeim brutotunnitasu oli doktorikraadiga meestel
2010. aastal oli kõrgeim brutotunnitasu 40–49-aastastel doktorikraadiga meespalgatöötajatel ning madalaim 60-aastastel ja vanematel põhihariduseta meespalgatöötajatel.
2010. aastal võrreldes 2008. aastaga tõusis keskmine brutotunnitasu alla
30-aastaste vanuserühmas kõige enam akadeemilise kõrgharidusega meestöötajatel (1,9 protsenti) ning langes kõige enam põhihariduseta meestöötajatel (13,7 protsenti).
30–39-aastaste hulgas tõusis tunnitasu kõige enam põhihariduseta meestöötajatel (11,5 protsenti) ning langes kõige enam kutseharidusega (keskhariduse baasil) meestöötajatel (4,9 protsenti).
40–49-aastaste ja 50–59-aastaste vanuserühmas tõusis tunnitasu kõige enam doktorikraadiga meestöötajatel (vastavalt 26,1 protsenti ja 15,2 protsenti) ning langes ainult põhiharidusega meestöötajatel (vastavalt 4,1 ja 3,6 protsenti).
60-aastaste ja vanemate vanuserühmas tõusis tunnitasu kõige enam rakendusliku kõrgharidusega meestöötajatel (15,1 protsenti) ning langes ainult põhiharidusega meestöötajatel (1,3 protsenti).