Raha seisab niisama inimeste arvelduskontodel

Pilt on illustratiivne.

FOTO: Arvo Meeks / Valgamaalane

Swedbanki tehtud kliendiuuring näitas, et inimesed hoiavad raha niisama arvelduskontodel ning enamikul inimestest on tagavaraks vähem kui kolme kuu palk.

Uuring hõlmas 670 000 aktiivse kliendi hoiuseid ja nende käitumise muutust võrreldes 2010. ja 2011. aastaga.

Eesti Panga statistika kohaselt kasvasid hoiused kokku 9 kuuga 6,1 protsenti, residentidest kodumajapidamiste hoiused suurenesid samal ajal 5,2 protsenti. «Tulenevalt madalatest intressimääradest jäeti vaba raha aga peamiselt nõudmiseni hoiustele. Seetõttu kasvas nõudmisteni hoiuste ülekaal tähtajaliste hoiuste suhtes võrreldes eelmise aastaga veelgi,» märkis Swedbanki privaatpanganduse divisjoni tegevdirektor Vaiko Tammeväli.

Kokku suurenes nõudmiseni hoiuste maht 9 kuuga 11,3 protsenti, samas kui tähtajalised hoiused vähenesid aasta algusest 1,6 protsenti. Uuringu kohaselt ületasid aastast perioodi vaid 1 protsent tähtajalistest hoiustest.

Arvel on 273 eurot

Hoiuste ja säästude ebaproportsionaalne jaotus ilmneb Tammeväli sõnul kõige selgemalt kodumajapidamiste hoiuste keskmise summa ja mediaani erinevuses. «Erinevus keskmise ja mediaani vahel ehk summa vahel, millest suuremaid ja väiksemaid hoiuseid on võrdselt, on rohkem kui 10-kordne. Kui kliendi keskmine hoius oli kolmanda kvartali lõpus 3175 eurot, siis mediaan oli samal ajal ainult 273 eurot,» märkis Tammeväli.

Tema sõnul on sellise jaotuse üheks põhjuseks kõrgemas eas klientide suur osakaal – ligi pooled hoiustest kuuluvad klientidele vanuses alates 61 eluaastat. Uuringu kohaselt oli hoiuste keskmine jääk nimetatud vanusegrupis kaks korda suurem kui näiteks vanusegrupis 31-40 eluaastat, vastavalt 5250 eurot ja 2500 eurot.

«Küll aga tasub rõhutada, et endiselt on ligi 80 protsenti klientidest säästetud vähem kui kolme keskmise palga suurune summa. Vastavalt uuringule oli 8 protsendil klientidest säästetud hoiusena 3-6 palka, 7 protsendil klientidest 6-12 palka ja ainult 8 protsendil enam kui 12 palka, arvestades keskmise brutopalga suurust 839 eurot,» sõnas ta.

Intressimäärad laenuklientide kasuks

Ehkki kodulaenuta klientide hoiused on kodulaenuga klientide omadest keskmiselt ligi 2-3 korda suuremad, on nende olukord tänu intressimäärade langusele alates aasta algusest paranenud. «Kui keskmine kodulaenu kuumakse summa on 194 eurot, siis kodulaenuga kliendi keskmine hoius on kasvanud sama aja jooksul ligi 300 eurot. Samas on vähenenud kodulaenu kuumakse tänu euribori langusele keskmiselt 16 eurot ehk 7 protsenti,» võrdles Tammeväli.

Tagasi üles