Konsultant Bill Schmarzole kangastub tulevik, kus Facebooki riputatud puhkusepildid inimeste salenemisest ja rasvumisest kasuliku ülevaate annavad – aja jooksul.
Sotsiaalmeedia – terviseandmete kullaauk
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Samas tõdeb konsultatsioonifirma EMC infotehnoloogia-osakonna juhataja, et vaevalt tema fantaasiast iial reaalsus sünnib, adudes privaatsuse eest võitlejate vastuseisu.
Fakt aga jääb faktiks: tehnoloogia, mis suudab ammutada fotodest ülitäpseid «kehamuutusi» ning need inimeste elektroonilisse tervisefaili sisestada, on juba olemas.
«Kõige jubedam on see, et nende andmete alusel võidakse keelduda inimesi ravimast või neile kindlustust pakkumast,» ütleb Schmarzo.
Tervishoiufirmad tõrguvad niivõrd õhukesele jääle tikkumast, kuid on samas vägagi teadlikud, millist terviseandmete varasalve suhtlusportaalide kontod endast kujutavad.
«Uuringud on näidanud, et inimesed jagavad oma meditsiinilist infot sotsiaalmeedias varmamalt kui arsti juures või apteegis,» ütles IBMi juhtiv meditsiiniteadur Martin Kohn.
Juba mõnda aega analüüsivad ravimitootjad sotsiaalmeediat, tuvastamaks oma toodete võimalikke kõrvalmõjusid. Saadud andmete abil suudavad nad korrigeerida rohtude koostist kiiremini, kui aastatepikkuste kliiniliste katsete tulemusi oodates. Samuti saab sotsmeedia abil hindu seada ja turundusloosungeid testida.
Sotsiaalmeediast huvituvad ka tervishoiuametnikud, kuna sealt saab infot haiguste puhkemise kohta. Mitmed uusettevõtted koostavad algoritme, otsimaks Facebooki, Twitteri ja blogipostitustest varajasi märke nakkushaiguste levikust – kuna inimesed tavatsevad kurta oma hädasid sõpradele tükk aega enne seda, kui riiklikud tervishoiuametid ja -asutused arstide käest andmed kokku koguvad ja avalikkust ametlikult hoiatavad.
Näiteks: käesoleva aasta alguse poole oli ühe kõhuviiruse vallandumine (nimega Noro) Kanada noorajakirjanike konverentsil Twitteri vahendusel «otse-eetris». Säutsud stiilis «ettepanek selles bussis enam mitte oksendada» ja «istun juba 36 tundi järjest hotellitoas» teatasid viiruse tulekust ja minekust tükk aega varem, kui traditsioonilne seire üldse midagi märkas.
Sotsmeediaga on aga see häda, et info on hüplik ja puudulik, hoiatab IMBi Silicon Valley laboratooriumi rahvaterviseuuringute osakonna juhataja James Kaufman. Samuti on patsientide poolt ülesriputatud andmetel piirangud peal.
«Nohud, gripid... jah, need asjad kantakse ilusti ette,» ütleb Kaufman. «Aga keegi ei säutsu oma aidsist või hemorroididest.»
Copyright The Financial Times Limited 2012