Maksepaus võtab viis protsenti pensionist
15. aprill 2009, 09:08
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Halvemal juhul väheneb inimese pension umbes viis protsenti, kui teha teise samba pensionimaksetes pooleteistaastane paus.
Eesti keskmist palka ehk 13 000 krooni kuus teeniv inimene kaotab pensionimaksete täieliu külmutamise korral kokku umbes 60 000 krooni oma tulevases pensionivaras. Fondihaldurite liidu arvutuse järgi oleks see summa keskmisest oodatavast teise samba pensionivarast umbes viis protsenti.
Värske valitsuse otsuse järgi on maksed teise pensionisambasse külmutatud alates juunist kuni 2010. aasta lõpuni. Inimene võib vabatahtlikult järgmisel aastal makseid teise pensionisambasse jätkata, tasudes 2 protsenti palgast.
Kui inimene vabatahtlikult jätkaks makseid, siis oleks kaotus väiksem. Sel juhul oleks tulevane pensionivara umbes 40 000 krooni ehk ligi 3 protsenti väiksem.
Arvutuse aluseks on eeldus, et inimene teenib riigi keskmist palka. Statistilist keskmist palka või sellest kõrgemat teenivad umbes veerand riigi palgasaajatest. Taoline pensionikaotus tabab aga 33-aastast või nooremat inimest, sest arvutuse aluseks on vähemalt 30-aastane kogumisperiood.
Tegelik rahakaotus võib väiksemaks osutuda ka sel põhjusel, et fondihaldurite liidu arvutuse järgi peaks pensionifond suutma toota aastas keskmiselt 5 protsenti vara juurde. Sellist tootlust on Eesti teise samba pensionifondidest osanud näidata aga vähesed.
Keskmist üle viie protsendilist tootlust on suutnud teha vaid LHV aktsiafond Maailma aktsiad (5,54 protsenti) ja Sampo panga pensionifond Pension 50 (5.04 protsenti).
Neis kahes fondis kokku on 1,9 miljardi krooni teise samba pensionivarast ehk vähem kui viiendik kogu teise samba fondidesse pandud rahast.
Eesti suurim teise samba pensionifond Swedbank K3 on suutnud oma klientidele teha keskmist tootlust 2,59 protsenti aastas. Suuruselt järgmine SEB Progressiivne pensionifond on fondi algusest keskmiselt klientide vara kasvatanud 2 protsenti aastas. Neis kahes fondis on kokku 6,8 miljardit krooni pensionäride vara.