Viisid, kuidas su interneti-elu võib töösaamise võimalused rikkuda

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tööandjad üritavad oma tulevaste töötajate kohta võimalikult palju netist välja uurida.
Tööandjad üritavad oma tulevaste töötajate kohta võimalikult palju netist välja uurida. Foto: AFP Photo

Enamasti tahavad inimesed oma töö- ja eraelu hoida lahus ning samamoodi otsib enamik tööandjaid oma tulevaste töötajate kohta ka internetist infot.

Tööandjad vaatavad tööle kandideerijate sotsiaalmeedia profiile ja otsustavad nende järgi, kes võiks olla tööle sobivaim kandidaat. Neis profiilides avaldatud info abil on tööandjal ligipääs sinu eraelule, mis omakorda võib tööotsingutes pöörduda sinu vastu, kui info hulgas on ka midagi sellist, mis sind negatiivses valguses näitab.

Glassdoor.com toob ära viis võimalust, kuidas sinu interneti-elu võib tööotsingud ära rikkuda:

Vulgaarne ja sobimatu kõnepruuk. Inimesed kalduvad internetis rääkima niisamuti nagu nad teevad seda päriselus. Või vähemalt arvavad tööandjad interneti-kõnepruugi kohta nii. Kui sa kasutada oma sõnavõttudes internetis vulgaarset stiili, siis tööandjad arvavad, et sa räägid ka päriselus nii ning nad ei taha palgata kedagi, kelle suhtlemisstiili nad ebausaldusväärseks peavad.

Negatiivsus. Tööandjad tahavad palgata inimesi, kes hoiavad nende ettevõttes positiivset tööatmosfääri. Kui sa oled negatiivse meelelaadiga inimene, siis ära näita seda välja. Ära postita negatiivseid kommentaare ja tsitaate oma profiilile ja kui sa oled tööl, siis ürita näida positiivsena.

Klatšimine. Kui sa klatšid töö juures ja räägid oma töökaaslasi taga, ohustad sa selle tegevusega oma praegust positsiooni, oma võimalikku ametikõrgendust ja uue töökoha saamist. See võib tunduda keeruline, kuid ürita vältida taga rääkimist nii internetis kui ka päriselus. Asjad, mida sa internetis ütled, lähevad väga kiiresti liikvele ja ning püsivad netis igavesti.

Pidevalt ja kõike ei pea rääkima. Kui sa oled seda tüüpi, kes peab pidevalt kõik mõtted välja ütlema, võib see pöörduda sinu vastu. Sa ei pea loobuma oma tõekspidamistest või neid varjama, lihtsalt ürita mitte «karjuda» neid üle interneti. Tööandja võib peljata väga valjult omi mõtteid väljendava inimeste palkamist.

Pilditeema. Tööandjad küll ehk ei otsusta vaid selle järgi, kuidas sa pildil välja näed, kuid sinu välimus võib mõjutada nende otsust. Kui sa paistad piltidel ebaprofessionaalne või räpane, võib tööandja jätta sind värbamata, kuna pelgab, et sa ilmud ka tööle samasuguse välimusega.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles