Argipäev on jälle käes. Pärast aastapikkust suhtelist stabiilsust ja turgudel tekkinud rahu keeb Itaalia poliitika taas kui nõiakatel – ning Silvio Berlusconi vana tuttav figuur teeb ettevalmistusi valimiskampaaniaks. Juba kuuendaks 19 aasta jooksul.
Vastasleerina korrastab kiirkorras viirgusid vasaktsentristide armee, võõbates üle oma kommunistlikke sulgi.
Mittevalitud peaministri Mario Monti üllatav otsus astuda tagasi pärast 2013. aasta eelarve kinnitamist parlamendis – ilmselt käesoleva kuu lõpupoole – tähendab, et Itaalia üldvalimised leiavad aset veebruari keskel või lõpus. Kuus nädalat varem kui kavas oli.
69-aastane majandusteadlane teavitas riigipead Giorgio Napolitanot oma tagasiastumisest laupäeva õhtul, väites, et tema tehnokraatlik valitsus ei pea lõpuni vastu, olles minetanud suurima parlamendipartei, Berlusconi paremtsentristliku Vabaduse Rahva (ODL) erakonna toetuse.
Peaministri kohustusi täidab Monti kuni uue valitsuse ametissevannutamiseni, mis võib venida kuni märtsini.
Ees ei pruugi aga seista tavapärane vasak- ja paremtiiva võitlus, kuna Montile avaldatakse üha suuremat survet ka ise kandideerida ning kaitsta oma eelarve- ja majandusreformide pärandit.
«Jätka, palun! Ära hülga meid!» hüüdis üks poolehoidja Montile teele kaasa, kui too eile hommikul oma kodulinnas Milanos kirikust välja astus.
Keegi ei tea, mida Monti teha mõtleb. Itaalia juhtiva päevalehe Corriere della Sera peatoimetaja Ferruccio de Bortoli kirjutas eile pärast Montiga vestlemist nii: «On selge, et ta tunneb vabadust otsustada. Ta mõtleb selle peale. Paljud lükkavad teda tagant.»
76-aastane miljardär Berlusconi, kes viibis eile pärastlõunal oma jalgpallimeeskonna AC Milani treeningul, tegi sealsamas lõpu pikemat aega õhus rippunud spekulatsioonidele: jah, ta kandideerib taaskord peaministriks, et pidada seda ametit juba neljandat korda alates aastast 1994.
Ühtlasi paljastas ta ühe faktori, mis teda selleks motiveerib, rünnates taas kohtunikkonda selle eest, et nood ta – poliitilistel põhjustel, nagu ta väidab – oktoobris maksupettustes süüdi mõistsid. Samal ajal ripuvad Berlosconi peakohal siiani süüdistused seksi eest maksmises alaealisele Marokost pärit kõhutantsijale ning viimase aresti alt vabastamises, kuritarvitades selleks oma positsiooni. Berlusconi eitab mõlemat tegu.
Reedel avas PDLi sekretär Angelino Alfano ametlikult erakonna valimiskampaania, kuulutades parlamendi ees, et «see valitsuseksperiment on läbi».
«Monti võttis Alfano avaldust parlamendis kui ootamatut sõjakuulutamist ega tahtnud jääda löögi alla – jõuetuna, patuoinana, alandatuna... Ta leiab, et Itaalial on parem, kui ebakindlus kestab pigem kaks kuud, mitte kolm,» ütles sündmustega lähedaselt kursisolev kõrge valitsusametnik.
«Monti tahab olla vaba kandideerima – kui ta nii otsustab,» lisas see ametnik ning ütles, et peaminister on «otsusekindel» ning «ärritunud» Berlusconi käitumise peale, mis tema hinnangul kahjustab Itaalia tagasivõitetud usaldust turgudel.
Juhtiva Itaalia panga UniCrediti peaanalüütik Erik Nielsen ütles, et eeldab Itaalia varade müügi lainet turgude avanedes (esmaspäeval), survet Itaalia teisipäevasele võlakirjaoksjonile ning kõikumist jaanuariks-veebruariks.
Juba läinud nädalal hakati Itaalia võlakirjadest tasapisi loobuma, 10-aastaste Itaalia riigivõlakirjade tootlused kerkisid 10 baaspunkti võrra 4,53 protsendi peale. Seda on ikkagi veel 250 baaspunkti vähem, kui 13 kuud tagasi, mil Monti Berlusconilt ohjad üle võttis ning Itaalia finantskatastroofi veerelt tagasi tõmbas (mis ohustas kogu euroala). Jõuliselt oli Montile abiks Euroopa Keskpank presidendi Mario Draghi taktikepi all.
Berlusconi, kes hakkab pidama populistlikku kasinus- ja Saksamaa-vastast kampaaniat – teades, et teda hakatakse süüdistama turgude ehmatamises – seisab ilmselt silmitsi ületamatu takistusega: küsitluste valguses on ta Demokraatlikust parteist 20 protsenti maas.
Demokraatide liider Pier Luigi Bersani peab aga kõvasti pingutama, veenmaks skeptilisi «mõõdukaid» valijaid, et on raputanud endalt kompartei taaga – kuigi on lähiminevikus käitunud kui pragmaatiline ja suhteliselt reformimeelne poliitik, juhtides Itaalia viimast ja lühiajalist vasaktsentristlikku valitsust, mille Berlusconi 2008. aastal kukutas.
Nielsen nii mures ei ole: «Siiani ei ole ma kuulnud Bersani leerist hääli, mis mind Itaalia reformide pärast muretsema paneksid. Ega ka koha pärast juhtivate Euroopa riikide peres, mille Itaalia tagasi on võitnud. Ega positsiooni pärast G7-klubis.»
Mõned seadused jäävad parlamendi varase lagunemise tõttu vastu võtmata – nt valimisseaduste reform ja maksukoodeksi reform.
Monti on kinnitanud rahvusvahelisele üldsusele, et tema saavutused Itaalia eelarve korrastamisel on kaitstud – kuigi pahameel maksukergituste ja kulukärbete peale kasvab.
Siiski väljendas Monti laupäeval Cannes’is muret populismi tõusu ja «illusoorsete lubaduste» pärast, viidates looritatult Berlusconile ja antipoliitilisele Viie Tähe liikumisele, mis on mõnede küsitluste valguses PDList ees.
Sel ajal, kui Berlusconi-meelsed ajalehed eile Monti tagasiastumise üle rõõmustasid, väljendasid peavoolu päevalehed sügavat muret.
«Itaaliast võiks juba ükskord normaalne riik saada – etteaimatav ja isegi igav. Riik, mida ei peaks häbenema. Mis võiks võtta oma koha Euroopas ja mille sõnal oleks kaalu,» kirjutas Torino ajalehe La Stampa peatoimetaja Mario Calabresi. «Aasta läks aega – ja palju [sellest] puudu ei jäänud.»
Copyright The Financial Times Limited 2012