Unusta kingid, maksa arved

Maksmata arved

FOTO: Elmo Riig / Sakala

Pühad koputavad uksele ning inimesi võib taas tabada kiusatus kulutada raha, mida tegelikult polegi. Laenates seda liiga palju ja liiga kallilt.

Teadlased võtsid uurida vaesuse olemust: miks on nii, et kehval järjel inimesed kõrge intressiga laenu võtavad, kuigi see on neile finantsiliselt niivõrd kahjulik?

Nagu näib, kalduvad inimesed keskenduma pakilistele asjadele ning eirama teisi tähtsaid tegureid, mis hetkel otseselt ei «karju». Näiteks: ignoreerigem järgmise kuu üüri ning ostkem jõulukingitusi.

Chicago ülikooli käitumisteaduste professor Anuj Shah väidab, et kui ressursse (nt raha) napib, tekib inimestel mõtteviis, mis keskendub hetkevajadustele ning viib sellise käitumiseni nagu laenuvõtmine. Et seda demonstreerida, korraldas ta koos kolleegidega Harvardi ja Princetoni ülikoolidest seeria eksperimente – mänge, milles osalejad võisid võita teatud autasusid. Mängijad liigitati rikasteks ja vaesteks.

Professorid avastasid, et «vaesed» mängijad keskendusid intensiivsemalt igale raundile (mis parasjagu käimas oli) ega pööranud tähelepanu tulevikumuredele. Ning kui anti võimalus hiigelintressiga laenu võtta, siis seda «vaesed» ka tegid.

«Seetõttu läks vaestel osalejatel siis halvemini, kui neil oli võimalus ka laenu võtta,» ütlesid professorid. «Rikaste» katsejäneste puhul see nii ei olnud.

«Meie uuringud näitasid, et kui võtta peened ja haritud inimesed ning asetada nad puuduse keskele, siis ilmneb nende juures samasugune käitumine kui vaeste juures.»

Autorite hinnangul on poliitikakujundajatel siit palju õppida: puudus põhjustab valikuid, mida tuleks vältida – ja mida paremal järjel olles ka välditakse. Seega, mõistes, et raskes finantsilises seisus inimesed võivad minna kiirlahenduste teed (mis pakuvad hetkeks leevendust), tuleks sekkuda ning üritada neid käitumismalle muuta.

Copyright The Financial Times Limited 2012

Tagasi üles