Eesti üheks suurimaks probleemiks on kvalifitseeritud tööjõu puudus, nentisid ettevõtjad Kersti Kracht ja Enn Veskimägi Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse korraldatud finants-ja majandushariduse konverentsil «Rahakool - majandus ja meie».
Ettevõtjad: Eesti suurim probleem on tööjõupuudus
7. detsember 2012, 12:39
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Väikeettevõtja suurimateks probleemideks Eestis on puudulik õiguskaitse ja seeläbi liberaalne suhtumine võlgnikesse, aga ka kvalifitseeritud tööjõu puudus,» loetles Kracht oma ettekandes põhiprobleeme.
Tööandjate keskliidu volikogu esimees Enn Veskimägi märkis, et suurimad probleemid ongi tööturul - üheaegselt kummitab nii töö- kui ka tööjõupuudus. «Samas annab tulemusi kutseharidusreform, koolid on renoveeritud ja kaasaegse sisseseadega, juba on kutsekoolidesse konkurss - nii et kutsehariduse trend on hakanud muutuma,» märkis Veskimägi. «Teisalt pürgib ikka veel väga suur osa noori gümnaasiumisse, sealt minnakse ülikooli - seda tuleks kindlasti reguleerida, ka gümnaasiumi pääsemise nõuded vajaksid ülevaatamist.»
Viimaste uuringute kohaselt plaanib aga suur osa Eesti töötajaid oma kvalifikatsiooni parandada, et seeläbi rohkem teenida, selgitas Swedbanki Eraisikute Teabekeskuse juht Anne Sägi. «Kvalifikatsiooni parandamine on levinuim sissetulekute suurendamise viis enne uue ja paremini tasustatud töökoha otsimist, seda võimalust plaanivad kasutada ühtviisi palju kõik need Eesti elanikud, kes oma tulude suurendamise osas lähema aasta jooksul võimalust näevad, ent mõnevõrra rohkem kõrgeimat sissetulekut omavad, kõrgema haridusega ning nooremad inimesed,» rääkis ta. «Tööturul on eelkõige puudu erioskustega töölistest, seega lisavad täiendavad oskused töökoha otsingutel lisaväärtuse, ent neil ametikohtadel pakutav palk ei pruugi ühtida juba keskmisest kõrgema palga saaja tulevikunägemusega.»