Suurbritannia tagandati euroala majandusasjadest

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suurbritannia tagandati euroala majandusasjadest.
Suurbritannia tagandati euroala majandusasjadest. Foto: SCANPIX

Esmakordselt ajaloos lükkab üks Euroopa Liidu institutsioon Suurbritannia ametlikult mängust välja: Euroopa Parlamendi presidendi Martin Schulzi ettepaneku kohaselt ei ole brittidel enam võimalust osaleda euroala kriisimeetmeid puudutavas otsustusprotsessis.

Schulz tahab luua uue võimsa majanduskomitee, mis oleks nii Euroopa Keskpanga, euroala majanduspoliitika, pangandusliidu, euroala abipakettide kui ELi eelarvediili (nn fiskaalpakt) üle, millele Britannia keeldus alla kirjutamast.

Kõigi ülejäänud 26 ELi liikmesriigi esindajad võetakse kampa.

Markantne meede, mida eile europarlamendis arutati, rõhutab Britannia marginaliseerumist Brüsselis ning kujutab endast kõige kujukamat katset brittidele vastulööki anda – selle eest, et nood mullu detsembris ELi uue diili ära põlgasid.

Enamik loodava komitee ülesandeid – sh EKP järelevalve – võetaks üle praeguselt majandus- ja rahanduskomisjonilt, mida juhib Briti liberaaldemokraat Sharon Bowles.

«Näib, et Euroopa üritab Suurbritanniast lahti öelda. Kuidas nad ometi ei mõista, kui palju halba sellistest ettepanekutest tuleb?» küsis Bowles. «Euroopas valitseb veider väärarusaam, et Suurbritannia üritab finantsteenuste vallas oma teed minna, kuigi tegelikult tahab Suurbritannia vaid peatada protektsionismi ühisturus.»

Schulzi sõnutsi on initsiatiivi eesmärgiks «sulgeda lõhe järelevalves», mille euroala kriis institutsioonide keskele on tekitanud. Ta ütleb, et Suurbritannia tuleks jätta välja seetõttu, et see on ainus riik, mis on euroga liitumise seadustega välistanud.

Samas tähendaks liigutus seda, et Briti esindajad ei saaks enam teostada järelevalvet Euroopa institutsioonide üle, mis tegutsevad kõiki 27 liikmesriiki hõlmava ühisturu raames, ning ka abiprogrammide üle, millesse Rahvusvahelise Valuutafondi kaudu on panustanud kõik liikmesriigid.

Kui ettepanek eile majanduskomisjonis kuulamisele tuli, olid mõned Euroopa Parlamendi liikmed sügavalt vapustatud.

Prantslase Jean-Paul Gauzes’ arvates oleks samm ebademokraatlik. Ühtlasi protesteeris ta selle peale, et neid plaanist ette ei hoiatatud – tema kuulis kavatsustest tualetis käimise pausi ajal.

Lisaks muutustele parlamendi igapäevatöös kujutab meede mitme kõrge euroametniku arvates ka šablooni ELi institutsioonide ümbertegmiseks nüüd, kui Britannia on eemaldunud tihedamast majanduslikust integratsioonist kontinendil.

«Euro on ELi valuuta. Euroopa Parlament on liidu parlament. Euroopa Parlament on euro parlament,» seisab Shulzi ettepanekus.

Käesolevaga on katkemas traditsioon, et ELi institutsioonid – nagu parlament, komisjon ja kohus – on kõigi 27 liikmesriigi jaoks. Briti esindaja europarlamendis Andrew Duff ütles: «Euroopa Parlament ei tohi liikmeid seadusloome protsessis lõhestada. Seda ei luba [ELi] leping.»

Copyright The Financial Times Limited 2012 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles