Ligi veerandil tudengitest on isiklik korter
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ligi kolmandik bakalaureuse tudengitest elab üüripinnal, viiendik ülikoolipingis istujaist omab aga suisa isiklikku maja või korterit, magistriõppe tudengitest on isiklik kodu juba 34 protsendil, selgus Eurostudent III uuringust.
Bakalaureuse tudengitest elab 30 protsenti üüripinnal, 20 protsenti isiklikus majas või korteris. Veerand tudengitest elab vanematekodus ning 23 protsenti ühiselamus.
Magistriõppe tudengitest on juba veel suuremal osal, 34 protsendil isiklik elupind, järgneb 31 protsendiga üüripinnal elavate hulk.
Eesti Üliõpilaskondade Liidu juhatuse liige Olga Tšerjomuškina tõdes, et aspekt, et nii paljudel üliõpilastel on isiklik kodu, oli üllatav.
Selle põhjusi püüdis ta leida ta isikliku pinna mõiste laiuses ning üliõpilaskonna vanuses. «Isikliku pinna all mõeldi ka neid pindu, mis ei ole otseselt ostetud, vaid ka päranduseks saadud või vanemate ostetuid, neid on palju,» arvas Tšerjomuškina.
«Teisalt, kui vaatame Eesti tudengi vanust, siis on ka neid, kes 40ndates aastates, ega üliõpilased ole tingimata ainult 18-aastased noored,» lisas ta. «Uuringu valimis ei täpsustatud õppeastet ja seda, mis koormusega tudeng õpib - seal võivad olla ka avatud ülikooli tudengid, kel tegelikult juba kraadiõpe selja taga, see võis seda protsenti tõsta,» arvas ta.
Tšerjomuškina tõi välja, et isiklikku elamispinda omavate tudengite protsendi poolest polnud Eesti teiste Euroopa riikidega võrreldes sugugi esimene - eesotsas olid Saksamaa ja Holland.
«Kindlasti kui olid paremad ajad ja tudengid teenisid paremini, said nad laenu võtta ja korteri soetada. Aga ilmselt on ka neid, kes elavad koos elukaaslase või isegi vanematega, ent nimetasid seda isiklikuks pinnaks,» arvas Tšerjomuškina.
Üliõpilased oma elamisega rahul
Tšerjomuškina sõnul oli üllatav ka see, et uuringust selgus, et oma majutustingimustega on rahul kokku 79 protsenti Eesti tudengitest.
«Tudengid arvestavad hinna ja kvaliteedi suhet, seega ka need, kes elavad ühiselamus, maksavad vähem ja saavad aru, mis võimalusi selle raha eest on võimalik saada,» pidas ta samas üsna loogiliseks põhjuseks.
Uuringust selgus ka, et halvema sotsiaal-majandusliku taustaga üliõpilaste elamistingimused on kehvemad. «Nad ei saa üürida sobivat korterit, vaid peavad leppima kas õppekohast kaugemal või kehvemal pinnal elamisega,» rääkis Tšerjomuškina.
Peale vanuse ja majanduslike võimaluste viitab ka Eesti kultuuriline taust sellele, et noored tahavad eraldi elada. «Eestis ei ole kombeks 40ndate eluaastateni elada koos vanematega, nagu näiteks Portugalis,» lisas üliõpilaste esindaja.
Iseseisva elu alustamiseks pidas ta tudengile kõige lihtsamaks võimaluseks ühiselamut, mis odavaim võimalus eraldi elu alustada. «Aga neid on väga vähe ega jätku kõigile tudengitele, seetõttu on nad sunnitud alternatiivseid elamisvõimalusi otsima. Siis on nad sunnitud võtma kas asukoha poolest ebamugava või kallima eluaseme.»