Londoni linnapea Boris Johnson kutsus Briti peaministrit David Cameroni «kärpima» Suurbritannia suhteid Euroopaga, lüües edaspidi kaasa üksnes ühisturu raames.
Londoni linnapea: euro on hukatuslik projekt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Konservatiivist meer nimetas eurot «hukatuslikuks projektiks» ning ütles, et nüüd, kui kavas on ELi lepingute muutmine, peaks valitsus pakkuma brittidele referendumit ühisturu liikmesuse üle.
«Nüüd, kui euroala valitsused valmistuvad lepingumuudatusteks, mis meie maad oluliselt puudutavad... tuleks meil sellest võimalusest kinni haarata ja paluda brittidel defineerida oma tulevikku Euroopas,» ütles ta.
Peaminister on ELi liikmelisuse küsimuses üha suurema surve all, tooridest parlamendiliikmed nõuavad referendumit ning euroskeptilise Suurbritannia Iseseisvuspartei populaarsus kasvab üha.
Oma kommentaaridega pälvib Johnson tõenäoliselt partei euroskeptilise tiiva toetuse: linnapea kritiseeris valitsust selle eest, et viimane on – küll mõõdukalt – toetanud euroala riikide liikumist pangandus- ja eelarveliidu suunas, ja väitis, et ühisrahaliit «imeb» nüüd «endasse kogu ELi poliitilise energia».
Rünnates üsna selgesõnaliselt peaministrit ja tema Euroopa-strateegiat, ütles Johnson: «Ma ei mõista, miks me pidevalt utsitame euroala riike selle eelarve- ja poliitliiduga edasi liikuma, kuigi me ju teame oma südames, et see on antidemokraatlik ning seetõttu intellektuaalselt ja ilmselt ka moraalselt vale.»
Kõige kõvematele Euroopa-vastase liini pooldajatele on aga küllap vastukarva Johnsoni seisukoht, et Britannia huvides on siiski ühisturu liikmeks jääda.
«Me võiksime sõlmida ELiga Norra või Šveitsi stiilis suhted – ainult selle erinevusega, et me oleksime ühisturu nõukogus ja saaksime kujundada seadusi,» ütles Johnson Londoni Citys Reutersi poolt korraldatud konverentsil.
Johnson luges ette ka uute suhete põhijooned, mis tema arvates rahvale kõige olulisemad on: vabakaubandus, sõltumatu raha- ja maksupoliitika, vähem bürokraatiat, ühisturu lõplik väljaarendamine ning «sõpradeks jäämine».
Nimetades ühisturgu liidu «suurimaks saavutuseks», ütles meer, et Brüsseli plaan tihendada eurot kasutavate ELi riikide sidemeid «ajab halva olukorra hullemaks».
«Lootes rahustada turgusid, klopsivad euroala riigid kokku piinarikast eelarve- ja poliitliitu, millel puudub igasugune legitiimsus,» ütles ta.
ELi ministrid näevad parasjagu vaeva euroala pankade ainujärelevalve reeglite kallal, mida teostaks Euroopa Keskpank. London kardab, et uus pangandusliit ohustaks City liidrirolli finantsteenuste vallas.
Küsimuse peale, kas suhete nõrgenemine ELiga vähendaks Britannia võimalusi mõjutada otsuseid, vastas Johnson, et võõrandumisest päästaks Suurbritannia selle suur majandusmõju. «Me oleme tohutult suur majandus. Me oleme suur Euroopa toodete ja teenuste tarbija... Me peaksime olema ühisturus, aga meid ei tohiks süüdistada, kui me liidu pidevale tihendamisele alla ei kirjuta.»
Prantsuse keskpanga president Christian Noyer ütles nädalavahetusel Financial Timesile, et euroala peaks haarama suurema «kontrolli» oma finantsteenuste üle, mida praegu valitseb London.
Johnson hoiatas aga, et «ühisturu mehhanisme» ei tohi euroala institutsioonidega «saastada. Noyer’ jutt on väga läbipaistev. Talle tuleb ja saab vastu hakata.»
Copyright The Financial Times Limited 2012