Üksnes tagumiktunnid IT-sektorit ei toida

Kalev Aasmäe
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Net Groupi juhatuse esimees Priit Kongo tutvustab oma firma järjekordset toodet, projekti «Smart Vormsi».
Net Groupi juhatuse esimees Priit Kongo tutvustab oma firma järjekordset toodet, projekti «Smart Vormsi». Foto: Liis Treimann

Eesti majanduse lemmiklooma äratamiseks on vaja uusi tooteid, teenuseid ja oskajat tööjõudu.

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) arvamusliidrid leiavad, et Eestile on vaja nii IT-teenuste kui ka -toodete müüki. Tööjõunappuse leevendamiseks tuleks tööjõudu tõhusamalt kasutada ja kvalifitseeritud välistööliste sissetoomine hõlpsamaks teha.

Novembri lõpus toimunud pressiüritusel väitis kevadel oma infrastruktuuriüksuse Põhjamaade suurimale IT-kontsernile müünud ning nüüd vaid tarkvaraärile keskenduva Net Groupi tegevjuht Priit Kongo, et Eesti e-tiigri suudab äratada üksnes erasektori valmislahenduste eksport ehk IT-lahenduste tootestamine ja litsentside müük.

«Praegu on Eestil väga vähe litsentseeritavaid IT-tooteid, aga ainult tagumiktunde müües me kaugele ei jõua,» väitis ta.

Idufirmal kiusatus kolida

Skype Eesti tegevjuht Tiit Paananen on Kongo arvamusega küll nõus, kuid lisab, et meeles tuleb pidada, et paljulubavate IT-toodete arendajad ei pruugi edu saavutades Eestisse jääda.

«Eestil on tooteid kindlasti puudu. Samas võib toodet arendav idufirma investorite soovil või turgude nõudel pigem Eestist ära kolida,» ütles ta.

Pikka aega ühte Eesti edukamat IT-ettevõtet Webmediat (praeguse nimega Nortal) ning ühtlasi infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liitu juhtinud Taavi Kotka sõnul on IKT-spetsialistide vähesust arvestades Eestis paratamatu, et sektor areneb teenusepõhisest ärist aina rohkem tootepõhiseks.

«Riigi seisukohast vaadates toovad makse praegu palju rohkem sisse tagumiktundide tootjad kui toote-idufirmad,» osutas Kotka. «Kokkuvõttes on meil vaja mõlemat ja ideaalis võiks see olla nii, et Eestis on Eesti kapitalile kuuluvad tooteettevõtted, kus tehakse toote arendamisel ja müümisel palju tagumiktunde. Teisisõnu – nendes ettevõtetes töötab kasumlikult palju inimesi.»

Microsofti Baltikumi üksuse juht Rain Laane leiab, et olemas on ka kolmas võimalus.

«Eesti IT-sektori jätkusuutlikkuse pandiks võiks olla teenusena müüdud IT,» pakkus Laane. «Eestis arendatud toodet müüakse kas pilveteenusena või sihtriigis majutatuna edasi aja- või mahupõhiselt. See annab pika ja püsiva sissetuleku ning võimaluse hoida kompetents Eestis. Esimesed sammud selle saavutamisel ei ole lihtsad, kuid koostöös riigiga on see täiesti teostatav.»

Eesti IT-sektorit juba pikalt painava tööjõupõua leevendamiseks pakuvad eksperdid välja mitu lahendust, neist kõige olulisemaks peetakse Eesti enda tööjõu efektiivset kasutamist. See ei tähenda ainult suuremat IKT-alade vastuvõttu kõrgkoolides ning reaalainete propageerimist madalamates kooliastmetes, vaid ka juba tööealiste ümberõpet.

«Eesti töötus on strukturaalne. Kuna tulevikus töötame palju kauem kui meie vanemad, siis ei ole hilja ümberõppeks. Riik peab panustama strukturaalse töö(jõu)puuduse lahendamisse,» ütles Skype’i Eesti arendusüksust juhtiv Paananen.

Samas tuleb spetsialistide leidmiseks ja konkurentsivõime säilitamiseks paratamatult ka aina sagedamini üle piiri vaadata.

«Olen juba öelnud, et välistööjõu kaasamine on vältimatu, et kiiresti tõsta meie tarnevõimekust ja kompetentsi,» sõnas Paananen. «Peame panustama sellesse, et keskkond oleks arendav. Selleks tuleb keskkonda tuua jõud, mis sunnib meid mugavustsoonist välja.»

Ministri asemel kantsler

Ka Taavi Kotka hinnangul vajab Eesti IT-sektor välistööjõudu ning selle sissetoomise hõlbustamist, kuid ta toonitas, et ainult siseministeeriumi jagatud võõrtööjõu kvoodist ei piisa.

«On vaja sobivat võõrkeelset keskkonda, kuhu välismaalased sulanduda saaksid: lasteaedu, koole, omakeelset kogukonda jne,» märkis ta.

President Ilvese poolt sel sügisel välja käidud IT-ministri ametikoha loomise idee tekitab Eesti IT-sektori eestvedajates vastakaid arvamusi.

Microsofti Baltikumi juhi Rain Laane sõnul on see kindlasti vajalik samm, kuna aitab kaasa nii sektori enda arengule kui ka selle tutvustamisele välismaal.

«IT-ministril (või innovatsiooniministril) võiks olla kaks põhilist rolli: IKT koordineerimine Eestis, nii et sellest oleks abi kõigil teistel sektoritel, ning IKT koordineerimine Eestist väljaspool, et levitada kuvandit Eestist kui maailma juhtivast IKTd eksportivast riigist,» selgitas Laane. «Olulise energia­ekspordiga riikides on energiaministrid, sest see valdkond on riigile oluline tuluallikas. Sama on võimalik saavutada Eestis IKTd eksportides.»

Samas väitis Net Groupi tegevjuht Priit Kongo poolteist nädalat tagasi ettevõtte pressikonverentsil, et Eestisse IT-ministri töökoha loomine oleks vaid Eesti e-tiigri tilgutite all elus hoidmine. Ka infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu presidendi kohalt eelmisel reedel lahkunud Taavi Kotka ei näe pakilist vajadust IT-ministri järele.

«Eesti ei vaja IT-ministrit, küll aga on vaja täita majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsleri ametikoht, kes peab ITK-sektori edendamise eest seisma. See ametikoht on liiga kaua täitmata olnud,» viitas Kotka pikalt lahendamata olnud probleemile.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles