Kreeka rahandusminister Iannis Stournaras selgitas eile Ateena pankuritele rahvusvaheliste kreeditoridega kokkulepitud võlakirjade tagasiostu tingimusi – mida lubati vastukaubaks kauaviibinud 34 miljardi eurose abiraha ülekande eest.
Kreeka pankurid said käsu astuda «vabatahtlik» samm
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Stournaras teatas riigi nelja suurima panga juhtidele – nimetatud asutuste valduses on kokku ligikaudu 17 miljardi euro väärtuses Kreeka riigivõlakirju – et nood peavad «vabatahtliku» tagasiostu-aktsiooni raames müüma maha kogu oma portfellide sisu.
Kreeka pankuritel lasub «patriootlik kohustus» tagada tagasiostukampaania kordaminek.
Kampaania ise käivitub Stournarase sõnutsi tuleval nädalal, Euroopa toetab seda omalt poolt kuni 14 miljardi euroga.
Tagasiostude suurust ei ole avaldatud, kuid ühe ametniku sõnutsi peaks summa ulatuma 30 miljardi euroni – kui eesmärgiks oleks kärpida Kreeka võlakoormat 2020. aastaks 10-20 protsendi jagu, nagu ELi ja Rahvusvahelise Valuutafondiga kokku lepiti.
Kui tagasiost õnnestuks, lahendaks see poole probleemist. Ülejäänu saavutataks Kreekale antud riigilaenude intresside kärpimise teel ning lisaks ka tänu Kreeka eeldatavale esmasele eelarveülejäägile (enne intresse), mis lootuste kohaselt tekib aastast 2014.
Ateena pankurid paistsid aga võõrastavat väljavaadet, et neile sunnitakse peale müügitehing, mis nõrgestab pankade bilansse ning võib peletada investorid eemale aktsiate sihtemissioonist tuleva aasta alguses, millega tahetakse tuua sisse osa sektori rekapitaliseerimiseks vajalikust 24 miljardist eurost.
«Pangad kaotaksid umbes 4 miljardit eurot, kui nad peaksid müüma oma võlakirjad maha ca 33 sendiga euro kohta,» ütles üks Ateena pankur.
Alates teisipäevast, mil tagasiost teatavaks tehti, on Kreeka pankade aktsiate hind kukkunud Ateena börsil 17 protsenti.
Kui Kreeka riigivõlg läinud veebruaril osaliselt restruktureeriti, emiteeriti 62 miljardi euro väärtuses uusi võlakirju. Umbes pooled neist on Kreeka pankade, pensionifondide, riigiasutuste ja üksikinvestorite valduses.
Kreeka laenuamet teeb tagasiostmis-skeemi üksikasjad teatavaks tuleval nädalal. Operatsioon ise peab saama ühele poole 12. detsembriks – päevaks, mil euroala rahandusministrid plaanivad süüdata fooris rohelise tule Kreekale raha ülekandmise märgiks.
Väljaspool Kreekat «paiknevate» võlakirjade tagasiostmise korraldamiseks on Kreeka laenuamet palganud appi Deutsche Banki ja Morgan Stanley. «Need [võlakirjad] on peamiselt riskifondide valduses ja on ilmselt mööda ilma laiali,» ütles üks ametnik.
Copyright The Financial Times Limited 2012