Advokaat: EASi sisuline otsus toetuse andmiseks võib ergutava mõju jaoks piisav olla

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tanel Kalaus.
Tanel Kalaus. Foto: Raidla Lejins & Norcous

Hiljuti ilmus Postimehes seoses EASi toetuste skandaaliga artikkel, milles väideti, et kuna Ericsson tegi investeeringud enne EASile toetuse saamiseks ametliku taotluse esitamist, on Rahandusministeerium soovitanud riigil EASi poolt Ericssonile makstud ligi 1,2 miljonit eurot riigiabi reeglite rikkumise tõttu tagasi küsida. Nimetatud soovitus on kummastav mitmel põhjusel, kirjutab Raidla Lejins & Norcous vandeadvokaat Tanel Kalaus.

Hiljuti ilmus Postimehes seoses EASi toetuste skandaaliga artikkel, milles väideti, et kuna Ericsson tegi investeeringud enne EASile toetuse saamiseks ametliku taotluse esitamist, on Rahandusministeerium soovitanud riigil EASi poolt Ericssonile makstud ligi 1,2 miljonit eurot riigiabi reeglite rikkumise tõttu tagasi küsida. Nimetatud soovitus on kummastav mitmel põhjusel.

Esiteks läheb see vastuollu mitmete valitsuskabineti liikmete poolt väljendatud varasemate seisukohtadega, et riik peaks tegema kõik endast oleneva, et ettevõtjad ei peaks tekkinud olukorras toetusi tagastama. Mulle teadaolevalt pole Euroopa Komisjon konkreetselt Ericssonile makstud summade ega ka muude EASi poolt makstud toetuste osas teinud formaalset otsust, et need on ühisturuga vastuolus ja seetõttu tuleks Eestil nõuda nende tagastamist. Seega ei ole riigil mingil juhul põhjust summade tagasinõudmisega kiirustades "ajast ette rutata".

Teiseks ei ole minu hinnangul sugugi kindel, et Komisjon Ericssonile makstud toetuse osas sellise otsuse teeks. Nimelt nähtub Euroopa Kohtu varasemast praktikast (vt nt kaasus T-126/99), et riigiabi ergutava mõju analüüsimiseks tuleb arvesse võtta kogu ettevõtja ja abi andnu riigiasutuse vahelist suhtlust, mitte ainult seda, millal ettevõtja esitas formaalse taotluse toetuse saamiseks. Viidatud praktika kohaselt võib abi ergutava mõju nõue olla täidetud ka sellisel juhul, kui ettevõtja küll alustab töödega enne formaalse taotluse esitamist, kui teeb seda abi andja lubadustele tuginedes. Eelpool viidatud artiklist võib välja lugeda, et Ericssoni kaasuse puhul andis EAS Ericssonile selgelt mõista, et toetust antakse, ning soovitas töödega alustada, jättes taotluse esitamise hilisemaks. Sellistel asjaoludel on võimalik väita, et Ericssoni käitumine oli ajendatud EASi lubadusest ja juhistest ning abi ergutavat mõju tuleb hinnata vastavate lubaduste valguses.

On tõsi, et riigiabi üldise grupierandi (mille alusel EAS kõnealuseid toetusi on maksnud) sõnastus on väga formalistlik ja range (see tuleneb asjaolust, et üldise grupierandi alla kuuluva abi kohta ei pea Euroopa Komisjonilt eelnevat luba küsima ja seetõttu on erandiga lubatud vaid sellised abimeetmed, mis kindlasti probleeme ei põhjusta) ja käesolevas kommentaaris esitatud põhimõtetele tuginedes ei pruugi olla võimalik veenda Euroopa Komisjoni selles, et Ericssonile makstud toetus täitis kõik üldise grupierandi tingimused. Samas on vastavad argumendid võimalik esitada sellisel juhul, kui riik taotleks Euroopa Komisjonilt vastava toetuse suhtes tagantjärele luba. On võimalik, et Euroopa Komisjon jõuaks nimetatud menetluse käigus seisukohale, et lähtuvalt EASi poolt väljendatud seisukohtadest omas abi siiski ergutavat mõju, st Ericsson ei oleks ilma toetust saamata vastavaid investeeringuid teinud.

On tõenäoline, et tegelikult on EAS sarnaseid taotlusele eelnevaid diskussioone pidanud ka teiste ettevõtjatega ja jaganud neile lubadusi, millele tuginedes vastavad ettevõtjad on tegutsenud. Seetõttu ei pruugi käesoleva kommentaari relevantsus piirduda vaid Ericssoni kaasusega. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles