Euroala valitsused peavad tunnistama kahjumeid

Kreeka lipp

FOTO: SCANPIX

Nagu selgub Financial Timesi valduses olevatest dokumentidest, on euroala valitsused ilmselt sunnitud leppima kahjumitega Kreekale antud abilaenudelt.

Kuigi rahandusministrite nn eurogrupp jõudis esmaspäeva hilisõhtul kokkuleppele abipaketi ümberkorraldustes, ei suudetud ületada erimeelsusi Kreeka võlakoorma vähendamise viisides.

Ministrid eemaldasid keelu kauaviibinud 34,4 miljardi euroselt abiraha osamakselt, kuid riigivõla kärpimise meetmed jäid ebapiisavaks.

Dokumentidest nähtub, et uues diilis sisalduvad kohesed meetmed kärbivad Kreeka riigivõla 2020. aastaks 126,6 protsendi peale sisemajanduse kogutoodangust – mitte 124 protsendi peale,nagu euroala liidrid avalikkusele välja käisid.

Sedasama kinnitasid eraviisiliselt ka kõrged ametnikud.

Euroala valitsused lükkasid täiendavad võlaleevendused – 2,7 protsendi ulatuses SKTst – edasi hilisemale ajale, mil Kreeka hakkab teenima rohkem raha kui kulutab. Ning seejuures ei arvestata intresse.

Sellise «esmase eelarveülejäägini» võib Kreeka ametnike sõnutsi jõuda 2014. aasta lõpuks, lükates täiendavad võlaleevendused kaugemale Saksa üldvalimistest.

Kuna aga juba praegune diil lõikab laenuintressid vaid 50 baaspunktile üle pankadevaheliste intresside, on praktiliselt kindel, et edasised kärped tähendavad kahjumeid kõikidele euroala valitsustele, mis Kreekale raha on laenanud.

«Selline olukord on tõesti välja kujunemas, kuigi seda ei taheta oseselt tunnistada, Saksamaa poliitilise tsükli tõttu,» ütles üks läbirääkimistesse kaasatud kõrge ametnik, viidates kahjumitele abilaenudelt.

«Otsus eksisteerib, aga sellisel kujul, et keegi ei saa Angela Merkelile kraesse karata ja öelda, et ta on midagi lubanud.»

Saksa opositsioon on juba süüdistanud rahandusministrit Wolfgang Schäublet selles, et viimane üritab varjata paratamatuid kaotusi abilaenudelt.

Sotsdemokraatide liider Bundestagis Frank-Walter Steinmeier ütles, et nad annavad diilile küll oma nõusoleku, kuid rõhutas, et Schäuble ja valitsus üritavad «taas tõest mööda vingerdada».

«Võlgade korstnassekirjutamist ei välistatud, see lükati lihtsalt edasi teatud ajahetkele pärast [Saksamaa] valimisi,» ütles Steinmeier.

Isegi kui euroala valitsustel õnnestub vältida kahjumeid 2020. aasta eesmärgi kontekstis, tuleb arvestada sellega, et Rahvusvaheline Valuutafond kauples esmaspäeval välja tingimuse, et 2022. aastaks tuleb Kreeka võlga kärpida rohkem – «oluliselt alla» 110 protsendi SKTst.

Ülalmainitud dokumentidest võib aga lugeda, et esmaspäevane diil toob Kreeka võla 2022. aastaks vaid 115 protsendi peale SKTst, mis tähendab seda, et kusagilt tuleb kärpida veel vähemalt 5,1 protsenti.

Copyright The Financial Times Limited 2012 

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles