Eesti naabrite riigieelarved käivad meiega sama rada

Viis riiki ja viis eelarvet.

FOTO: graafika: Alari Paluots

Rikkused ja suurused on Eestis, Soomes, Lätis, Leedus ja Rootsis küll erinevad, aga riigieelarvete koostamisel vaieldakse täpselt samade asjade üle. Kas tõsta toiduainete käibemaksu Soomes? Kas langetada ettevõtte tulumaksu Rootsis? Kas kompenseerida kohalike omavalitsuste tulubaasi Lätis?

Järgmisel aastal laenab Soome riik oma eelarvedefitsiidi katmiseks 7 miljardit eurot, see on praktiliselt sama summa, mis kogu Eesti riigieelarve (7,5 miljardit) kokku. Soomlased on riigieelarvesse planeerinud ka 1,8 miljardit eurot – Eestis läheb nii palju tervikuna haridusele, riigikaitsele, politseile ja tervishoiule – oma varem võetud laenude intressimakseteks. See on näide mastaapide ja rikkuse erinevusest Soome lahe põhja- ja lõunakaldal.

Samamoodi saab tuua võrdluseks Rootsi riigieelarve. Kas teadsite näiteks seda, et Rootsi 2013. aasta riigieelarvest eraldatakse Lõuna-Rootsis asuva Tartu suuruse Lundi linna ülikoolile riigi poolt 484 miljonit eurot, ainult tsipa vähem kui Eestis haridus- ja teadusministeeriumi aastaeelarve kokku. Mitmekordsed rikkuse ja kümnekordne suuruse vahe teeb numbrid meie jaoks peaaegu hoomamatuks. Samas, geograafilise telje teisest servast paistab jälle Eesti eduseis.

Läti ja Leedu elanikkond on Eesti omast poolteist ja Leedu näitel lausa enam kui kaks korda suurem, ometi on nende eelarved ainult natuke suuremad kui Eesti oma. Leedul veidi üle ja Lätil veidi alla 8 miljardi euro. Samas kui näiteks lätlastega võrreldes kajastab Eesti riigieelarve ainult osa kohalike omavalitsuste eelarvet (üksikisiku tulumaksu osas), siis Lätis on seal ka muid kohalike eelarve osasid. Kui võrdleks täpselt samu näitajaid, siis on Eesti eelarve Läti omast isegi suurem.

Neid erinevusi arvesse võttes on kõigi nende viie maa riigieelarvete taga ometi üks üsna sarnane lugu, kus korduvad samad teemad, samad argumendid ja samad vaidluskohad. Võiks isegi öelda, et kõige fundamentaalsem trend on Läänemere äärsete riikide riigieelarvete sarnasemaks muutumine. Isegi rahandusministrite sõnakasutus on sarnane.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles