Pahatihti tuleb ette olukordi, kus ettevõtja jätab oma õigused enne aegumistähtaega kasutamata. Üldjuhul arvatakse, et nõue kaotab pärast aegumist väärtuse, aga aegunud nõude abil saab end teatud juhtudel teise poole nõuete eest kaitsta. Kuidas see võimalik oleks, selgitab advokaadibüroo Alterna vandeadvokaat Siret Siilbek.
Aegunud nõuet saab kasutada tasaarvestusel või sellele tuginedes teise poole nõude täitmisest keeldumisel.
Aegunud nõude tasaarvestamine
Aegumine ei tähenda nõude lõppemist. See annab teisele poolele õiguse esitada vastuväide, mida kohus kohaldab vaid siis, kui kostja sellele tugineb. Nõue ise on kehtiv.
Ettevõtja võib leida end situatsioonist, kus tema nõue äripartneri vastu on aegunud, kuid äripartneri nõue tema vastu mitte. Kokkulepitud tasu aegumistähtaeg algab selle sissenõutavaks muutumise või arve esitamisega kalendriaasta lõpul. Ettevõtjal on parem ülevaade aegumistähtajast – kõik ühel aastal väljastatud arved aeguvad ühel ajal.
Näiteks 3. jaanuaril 2009 esitatud IT-teenuse osutamise arve aegumistähtaja kulg algas 1. jaanuaril 2010. Nõue aegub alles 1. jaanuaril 2013. Kui te aga ise väljastasite arve samale ettevõttele näiteks raamatupidamisteenuse osutamise eest mõned päevad varem (selliselt, et arve muutus sissenõutavaks eelmisel kalendriaastal), siis aegus teie nõue tervelt aasta varem.
Seega toodud näite puhul, kui raamatupidamisteenuse arve väljastasite näiteks nädal aega varem (olgu selleks 28. detsember 2008), siis nõude aegumistähtaeg hakkas kulgema juba mõni päev hiljem – 1. jaanuaril 2009. Nõue aegus kolme aasta möödumisel: seega on see aegunud juba 1. jaanuaril 2012.
Esmapilgul võib tunduda, et kuivõrd üks arve on aegunud ning teine mitte, kuulub täitmisele vaid mitteaegunud nõue. Tegelikult ei ole see siiski nii – aegunud nõuet saab kasutada tasaarvestuste tegemisel. Seega ülaltoodud näites võib raamatupidamisteenuseid pakkuv ettevõtja esitada avalduse tasaarvestuseks ka pärast oma nõude aegumist – näiteks
30. juunil 2012. Jälgima peab seda, et tasaarvestamise õigus peab olema tekkinud ajal, mil nõue ei olnud veel aegunud.
Õigus tasaarvestada on pooltel siis, kui mõlemad nõuded on sissenõutavad.
Kohustuse täitmisest keeldumine
Aegunud nõudele saab tugineda ka oma kohustuse täitmisest keeldumisel. Võlaõigusseaduse järgi võib võlgnik keelduda oma kohustuse täitmisest, kuni võlausaldaja on rahuldanud võlgniku nõude võlausaldaja vastu.
Võlgniku nõue, millele ta kohustuse täitmisest keeldumise puhul tugineb, võib olla aegunud. Ei tohi unustada, et kohustuse täitmisest keeldumine on ajutine õiguskaitsevahend ega vabasta täitmise kohustusest lõplikult.
Selle abil on vaid võimalik teist poolt sundida võlgnetava kohustuse täitmiseks, pärast mida tuleb täita ka oma kohustus. Praktikas võib sellist olukorda ette tulla teenuste või pikema aja vältel tehtava töö puhul, kus õigussuhe kestab kaua, kuid tasunõue muutub sissenõutavaks osade kaupa.
Võlgnik, kellele ei ole makstud, võib keelduda omapoolsete kohustuste täitmisest seni, kuni võlausaldaja ei ole talle tehtud töö eest tasunud, tasumist taganud või seda kinnitanud. Seega saab võlgnik võlausaldajat sundida, sest keeldub vastasel juhul ka oma kohustuste täitmisest. Tuleb vaid arvestada seadusest tulenevaid kohustuse täitmisest keeldumisele seatud piiranguid.
Mõnikord jäävad arved sisse nõudmata, sest sellega kaasnevad kulud ja vaev oleksid liiga suured või on mõni arve lihtsalt kahe silma vahele jäänud. Kui aga äripartner hiljem oma nõuetega lagedale tuleb, oleks mõistlik oma aegunud nõuded üle vaadata ning kontrollida, kas nende abil saaks end veel kaitsta.