Saksamaa on otsustavalt selle vastu, et peaks leppima kahjumitega Kreekale antud laenudelt. Seetõttu tuleb euroalal otsida keerukamaid viise Ateena võlakoorma vähendamiseks.
Saksamaa keeldub Kreeka-laenudelt kahju kandmast
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jätkuvalt venib erimeelsuste tõttu ka 44 miljardi eurone abiraha ülekanne, mida Kreeka pikisilmi ootab.
Teisipäeval liivajooksnud rahandusministrite koosolekul viibinud allikate sõnutsi on Berliin seisukohal, et plaan kärpida Kreekale antud laenude intresse on «ebaseaduslik».
Alternatiivne ettepanek oleks anda Ateenale täiendavalt 10 miljardit eurot laenu Euroopa Finantsstabiilsuse Fondist (EFSF) ning seda nähaksegi praegu kõige tõenäolisema kompromissina.
Uue 10 miljardi eurose laenu andmine Kreekale oleks aga mitmes riigis poliitiliselt ülitundlik ettevõtmine, mille peaksid näiteks heaks kiitma Saksa, Soome ja Hollandi pahurad parlamendid.
Valmistudes pahameeleks parlamentides koostavad ametnikud praegu kava garanteerimaks uusi laenusid tagatistega Kreeka erastamisprogrammist (mille eesmärk on teenida 50 miljardit eurot).
Tulenevalt Berliini nõudmisest, et üksi uus meede ei tohi kujutada endast eelarveülekannet Kreekale – mida Saksa valitsus peab ebaseaduslikuks – tekib olukord, kus eri riigid toetavad Kreekat erineval määral.
Pärast teise abipaketi väljakuulutamist märtsis on Kreeka riigivõlg hoogsalt kasvama hakanud, kuna majanduslangus on osutunud oodatud sügavamaks ning erastamine ei ole võtnud vedu.
Praeguste prognooside kohaselt kulmineerub Kreeka riigivõlg 2014. aastal 190 protsendi juures SKTst. Kui riigile leevendust ei pakuta, on vastav protsent 2020. aastal 144 ja 2022. aastal 133 – tunduvalt kõrgemal, kui IMFi poolt jätkusuutlikuks peetav 120 protsendi tase aastaks 2020.
Allikate sõnutsi saabusid ametnikud teisipäevasele eurogrupi koosolekule menüüga meetmetest, millega saanuks kärpida Kreeka riigivõla 2020. aastaks 121 protsendi peale SKTst, 2022. aastaks aga 107 protsendi tasemele. Sel eesmärgil oleks Kreekale antud riigilaenude intressimäärad kärbitud 150 baaspunktilt (üle pankadevaheliste intresside) üksnes 25 baaspunkti peale – ning ametnikud uskusid, et Berliin on nendega.
Saksa rahandusminister Wolfgang Schäuble tegi aga koosolekul viibinutele selgeks, et sellised intressid võrduksid «ebaseaduslike» eelarveülekannetega, kuna intressid jääksid allapoole Saksa arengupanga KfW laenukulusid, mis Kreekale laenud väljastas.
Kreeka poliitikud olid rahandusministrite peale pahased.
Peaminister Antonis Samaras süüdistas euroala «hooletuses» ja lubadustest taganemises.
«Kreeka tegi, mida lubas,» ütles Samaras. «Meie partnerid, ka IMF, peavad samuti tegema, mida nad on endale ülesandeks võtnud. Tehnilised raskused ei õigusta hooletust ja viivitusi.»
Ateenat ähvardab viivituste tõttu poliitiline tagasilöök. Vasakliikumine Syriza ja paremäärmuslik Kuldne Koidik ütlevad, et laenuandjad on Kreekat petnud.
Euroala rahandusministrid kogunevad uuesti Kreeka küsimust arutama esmaspäeval.
Copyright The Financial Times Limited 2012