Brüsselis on süttinud lootuskiir, et eelarvekokkulepe brittidega võib siiski teoks saada, kuigi tippkohtumine tõotab tulla kurnav ning eile õhtul laekus lainetena kaebusi teistelt liikmesriikidelt.
Cameronile näib koitvat väike võit Brüsselis
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ettevaatliku optimismi teke Suurbritannia suhtes kujutab endast märkimisväärset nihet: Briti peaminister David Cameron on kujutanud endast suurimat takistust ELi 2014-2020 aastate «triljonieelarve» teel.
Meeleolumuutuse taga on Euroopa Ülemkogu presidendi Herman Van Rompuy viimane ettepanek, millele Briti ametnikud on reageerinud soojalt – nimelt kirjutati eelarvekavasse selline summa nagu 940 miljardit eurot, mis tähendab 3 miljardi euro suurust kärbet.
Inflatsiooni arvestavast külmutamisest lähtuvalt 2011. aasta tasemest, mida nõudis Cameron, jääks see lahendus küll leebemaks – Briti rahandusministeeriumi rahkenduste järgi olnuks «külmutussumma» 886 miljardit eurot – kuid peaminister saaks siiski kodustele skeptikutele ette kanda, et ta on saavutanud kärpe.
«Meil on tunne, et Cameron sai, mis tahtis,» ütles üks euroametnik.
Cameron vestles Van Rompuyga antud teemadel teisipäeva õhtul ning valitsuse pressiesindaja sõnutsi kavatseb peaminister läheneda tippkohtumisele «konstruktiivselt».
Rohkem selgust peaks sündima täna hommikul, kui Cameron Van Rompuy juurde 10 minutiks «pihile» läheb.
10 minuti kaupa istuvad Van Rompuyga suletud uste taha pihitooli kõik 27 valitsusjuhti, valmistudes pingelisteks läbirääkimisteks. Osalejad aduvad kaht võimalikku stsenaariumi: kas kiire kollaps või venimine, mis ampsab tüki nädalavahetusest.
Nihe Britanniale meelepärases suunas on ärritanud üles vastaspoole. Ühe diplomaadi sõnutsi on Prantsusmaa «kannatus katkemas», itaallased andsid aga teisipäeva õhtul mõista, et võivad kasutada vetot.
Samal ajal nõuavad Van Rompuylt rabatte ka Taani ja Austria, Ida-Euroopa (sh Ungari ja Rumeenia) käib aga kurtmas oma muret arengutoetuste pärast.
Mitmed euroametnikud spekuleerisid, et altarile võidakse panna paljud initsiatiivid, mida on lehvitatud kui majanduskasvu generaatoreid – ka 46 miljardi eurone infrastruktuurifond. «Asi on habras,» ütles üks ametnik.
Copyright The Financial Times Limited 2012