Suurbritannia allkirja hinnaks Euroopa Liidu järgmise seitseaastaku eelarvel võivad olla Brüsseli kaadri harvendamine ja palgakärped.
Cameron nõuab ELi kaadri harvendamist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Läinud nädalal kaevas Euroopa Ülemkogu välja Euroopa Komisjoni poolt juulis esitatud ettepaneku tõmmata administratiiveelarvet kokku 536 miljoni euro võrra.
Mitme diplomaadi sõnutsi süvenevad kärped neljapäevaseks tippkohtumiseks valmistudes oluliselt.
Märgina kasvavast rahutusest valmistavad ELi teenistujad homme pärastlõunal streikima – mis aga raskendaks tippkohtumise ettevalmistusi.
Halduskulud moodustavad vaid ligikaudu 6 protsenti ELi eelarvest, mis peaks ajavahemikuks 2014-2020 kujunema umbes 1 triljoni euro suuruseks.
Küll aga on Brüsseli palgad sümboolse tähendusega ajal, mil liidrid nagu David Cameron üritavad tõestada oma kodanikele, et ka nn «eurokraadid» saavad kasinust omal nahal tunda.
Kaadrikulude kärped on üks Cameroni peamisi nõudmisi. Oktoobrikuisel tippkohtumisel ütles Cameron: «Mu tänane lemmikfakt on, et 16 protsenti komisjoni töötajatest teenivad üle 100 000 euro.»
Briti peaminister veetis nädalavahetuse «telefoni juures», üritades Prantsuse, Saksa, Hollandi, Rootsi, Taani ja Poola ametivendadega ELi eelarvediilile «konstruktiivset» lahendust leida.
Märgina sügavast lahkmeelest Pariisi ja Londoni vahel saatis Prantsuse president François Hollande aga eile salvava noodi nende pihta, kes «tulevad tahtma oma tšekki, oma rabatti, oma mahahindlust» ning üritavad kärpida Euroopa eelarvet «hetkel, mil me taotleme solidaardust ning mobiliseerume kasvu saavutamise nimel».
Ühe läbirääkimistesse kaasatud kõrge ELi diplomaadi sõnutsi on kaadrikulude kärped vajalikud «näitamaks, et see pole tõsi, et nemad on toimuva suhtes immuunsed» ning et «Cameron saaks seda [Briti parlamendi] alamkojas rõhutada».
Kasinuse ja kärbete eest võitlejate jaoks on ELi 55 000 teenistujat üsna atraktiivne märklaud, kuna – kui Belgia ja Luksemburg välja arvata, kus asub enamik ELi institutsioone – ei ole keegi otseselt huvitatud nende kaitseks väljaastumisest.
Diplomaatide sõnutsi mõistavad ka Saksamaa, Prantsusmaa ja teised nende ridade harvendamise kasulikkust, kuigi nad ei väljenda seda nii tuliselt nagu Cameron.
Suurbritannia, mis on kehtestanud 30-protsendilised kärped kõikidele valitsuse administratiiveelarvetele, kirjutas juulis koos seitsme Euroopa valitsusega alla kirjale, milles paluti Euroopa Komisjonil koostada plaanid lausa 15 miljardi euro kärpimiseks 2014-2020 eelarvest, vähendades kaadrit, pensione ja toetusi ning tõstes ELi töötajate 5,5-protsendilist erilõivu.
Läinud nädalasel ELi saadikute koosolekul tervitas Briti esindaja Sir Jon Cunliffe Euroopa Ülemkogu presidendi Herman Van Rompuy kärpeettepanekut sõnadega: «Nalja teete või?» (Are you serious?)
ELi ametnikud kurdavad, et pilt ärahellitatud eurokraatidest – mida skeptikud meeleldi maalivad – ei oma reaalsusega mingit pistmist. Teenistujad on juba leppinud kaadri kärpimisega 5 protsendi võrra perioodil 2013-2017, säästmaks komisjoni ettepanekul 1 miljard eurot. 2004. aasta reformi käigus olevat kärbitud hüvitisi ja õgvendatud karjääriväljavaateid.
«Liikvel on palju müüte,» ütles komisjoni pressiesindaja Antonio Gravili, väites, et Suurbritanniast ja teistest rikkamatest liikmesriikidest on nüüd raskem kvalifitseeritud kaadrit värvata.
Isegi «britimeelsed» diplomaadid kinnitavad, et Cameroni nõutud kärped eeldaksid massilisi koondamisi, mis seiskaksid ELi masinavärgi.
Hetkel arutatakse kompromissivõimalusena ka administratiiveelarve kärbet vaid sümboolse summa (ehk 1 miljardi euro võrra), millele lisanduksid aga erilõivu kasv ning reformid puhkuste ja hüvitiste vallas, mis tagasid pikemas perspektiivis suurema säästu.
Copyright The Financial Times Limited 2012