Sellest ajast alates, kui Küpros 18 kuud tagasi rahvusvaheliste võlaturgude ukse taha jäi, on sealne Moskvas haritud kommunistist president Demetris Christofias suutnud ELi kasinusega seotud abipaketist kõrvale vingerdada.
Küprose riigipea plaanib tänaval protestida
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esiteks kindlustas ta Küprosele 2,5 miljardi eurose laenu Vene valitsuselt, millest pidanuks piisama kolmeks aastaks – kuid saareriik on summa tunduvalt kiiremini ära kulutanud.
Siis, pärast seda, kui nõunikud teda juunis paketti paluma veensid, sai ta kolm firmat – sh sadamavalitsuse ja telekomi – niikaugele, et nood laenasid valitsusele ligikaudu 175 miljonit eurot, et võita aega, kuniks Kreml kaalus vastust järjekordsele laenusoovile (summas 5 miljardit eurot).
Samal ajal, ütles üks endine kõrge valitsusametnik, ostsid Küprose pangad riigivõlakirju hoolimata rämpsreitingust, mis seab küsimuse alla «meetodid, kuidas panku valitsust rahastama veendi».
Nüüd aga näib, et õnn on Christofiase maha jätnud.
Kõrgete euroametnike sõnutsi saab Küprose valitsuse kukkur kolme kuni nelja nädala jooksul tühjaks, mistõttu Christofiasel ei jää muud üle kui troika – ELi, EKP ja IMFi – poole pöörduda.
Läinud nädalal viibisidki troika esindajad Küprosel «vaatlusmissioonil», mis bürokraatide keeles tähendab häiresignaali.
«Nad on asju juba mitu kuud edasi lükanud ning nüüd – kuigi ühtegi troika esindajat ei ole kohapeale tööle määratud – kinnitavad nad juba mitmendat korda, et on jõudmas lahendusteni,» ütles üks kõrge euroametnik. «Ilma, et nad oleks üldse midagi alustanud!»
Kuid kui Christofias ongi nurka surutud, siis välja ta seda igatahes ei näita. Selle asemel tunnistavad läbirääkimistesse kaasatud valitsusametnikud häbelikult, et riigipea on langenud tagasi retoorika juurde, mida kasutas 20-aastase Küprose kompartei juhiks olemise perioodil.
Hiljuti lubas ta «koos töölistega tänavale tulla», kui troika peaks nõudma toimetulekuhüvitiste kustutamist ametiühingulepingutest. Ühtlasi punnib ta kõigest jõust vastu riigivarade erastamisele.
Kõige rohkem ärritab kreeditore aga presidendi nõudmine, et troika hoiaks käed eemal Küprose jõuluboonustest. Kolmapäeval lubas president ametiühingujuhtidele, et kannab isiklikult hoolt selle eest, et boonused makstakse välja – sõltumata sellest, kuidas läbirääkimised arenevad.
«Kui nad jõuluboonuseid puudutavad, siis ühinen minagi demonstrantidega rahandusministeeriumi ees,» teatas riigipea.
Euroala ametnike sõnutsi on see järjekordne näide, kuivõrd raske on Christofiasega asju ajada: ta palub abi, kuid tahab ise tingimusi seada.
«Ta elab unistustemaailmas oma jõuluboonustega,» ütles üks läbirääkimistesse kaasatud kõrge euroametnik. «Tal lõpeb selleks ajaks raha otsa.»
«President kardab, et see võib mõjutada [veebruarikuiste presidendivalimiste] valimistulemusi,» ütles ametnik.
Jõuluboonused on Küprosel tundlik teema. Nimelt on inimesed harjunud ekstra kuupalgaga, mille eest pidu pidada ja sageli ka välismaal käia. Ühtlasi turgutab boonus saareriigi jaemüüjaid, kelle äri pikaleveninud kriisis üha enam alla käib.
«Mu pere – mu naine ka kaks last – teevad selle raha eest jõuluoste ja katavad pühadega seotud kulutusi,» ütles pangatöötaja Ilias Petrou. «Seda ei tohi kärpida. See on meie kollektiivlepingus sees.»
Copyright The Financial Times Limited 2012