Majandusdoktor kaitseb Soomes kehtivat maksusüsteemi
19. november 2012, 09:02
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Soome peaministri büroos juhtival, ent mittepoliitilisel kohal töötav ökonomist Pekka Sinko on arvamusel, et progressiivne maksustamine võimaldab kujundada paindlikumat süsteemi ja pidada silmas riigi huvisid tervikuna. Samal ajal tuleks tema sõnul progressiivsust põhimõtteliselt eristada kõrgetest maksudest.
«Vist peaaegu kõik ökonomistid on nõus, et maksud kui sellised mõjuvad majandusele ja majanduskasvule halvasti,» selgitas põhiliselt tööturu ja maksustamise alal teadust teinud majandusdoktor.
Sinko rõhutas, et kui küsimus, kui palju makse koguda, on poliitiline, siis see, kuidas seda tehes majandusele minimaalselt kahju tekitada, majanduslik küsimus. Nii on tema sõnul põhimõtteliselt võimalik, et riigis kehtib progressiivne maksusüsteem madalate maksudega või mitteprogressiivne maksusüsteem kõrgete maksudega.
Sinko hinnangul pole olulist majanduslikku põhjust maksude kogumisel progressiivset süsteemi mitte kasutada, pigem on viimase eeliseks paindlikkus ja võimalus riigi kui terviku huvisid silmas pidada.
«Sageli öeldakse, et mitteprogressiivset süsteemi on lihtsam administreerida, aga ma ei pea seda heaks argumendiks. Vahe ei ole kuigi suur,» rääkis ta.
Sinko sõnul ei saa ka otseselt väita, et progressiivsed maksud peletaksid eemale riigile ülimalt vajalikke tippspetsialiste. Ta ütles, et suuremat rolli mängib maksukoormus üldisemalt ning see, milliseid avalikke teenuseid riik maksude eest vastu pakub, ehk netopalgast kaalukamaks osutub sellega kaasnev elukvaliteet üldisemalt.
«Kui koliksin välismaale, siis isegi juhul, kui saan pärast maksude mahaarvamist palju kõrgemat palka, peaksin arvestama, et võib-olla peaksin maksma laste hariduse eest. Või on elamiskulud või tervishoid kallimad,» lausus Sinko.
Tema sõnul ei ole Soome maksusüsteemi viimase aja suurim väljakutse olnud mitte inimeste soovimatus makse maksta, vaid üha suurenev konkurents väiksema maksukoormusega riikide poolt. «Selline süsteem, kus ka avaliku sektori töötajad, nagu õpetajad ja arstid, saavad head palka, on kallis,» selgitas ta.
Suurema avaliku sektoriga riikides tuleb maksta rohkem makse, mis viib aga ka teenuste ja toodete hinnad üles ning teeb väiksemate maksudega riikidega konkureerimise raskemaks.
Nii on konkurentsisurve tõttu Soome maksukoormus viimastel aastatel märgatavalt kahanenud, seda eriti võrreldes 1980. aastatesse jäänud rekordiliselt suurte maksudega.