Uuring: luterlaste arv on aastaga järsult vähenenud

Kaur Paves
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Audru kirik ehitati aastail 1677 - 1680 vana puukiriku asemele, mis püstitati 1636. aastal ja oli väidetavalt üks esimesi luteri usu kirikuid Eesti alal.
Audru kirik ehitati aastail 1677 - 1680 vana puukiriku asemele, mis püstitati 1636. aastal ja oli väidetavalt üks esimesi luteri usu kirikuid Eesti alal. Foto: Ants Liigus

Looduslikke pühapaikasid puudutava info kättesaadavust uurinud küsitlusest ilmneb muuhulgas, et end luterlusega seostavate inimeste arv on aastaga märkimisväärselt kahanenud.

Kui mullu suvel pidas luterlust «kõige südamelähedasemaks» religiooniks 34 protsenti elanikkonnast, siis tänavu oli nende hulk kahanenud kümne protsendipunkti võrra 24 protsendile, selgub Faktum&Ariko uuringust.

Õigeusku toetas varasema 29 asemel 25 protsenti vastanuist. Hüppeliselt kasvas aga religioosset kuuluvust eitavate inimeste osakaal, 21 protsendilt 37-le.

Uuringu koostajad möönavad, et luterluse nii järsku tagasitõmbumist on raske seletada, ent peamiselt on see asendunud vastusega «mitte ükski». Kuna elanikkond on usuliselt leige, on uurijate sõnutsi tegemist õrna piiriga loogilise luterluse ja sama loogilise mitte millegi tunnistamise vahel. Samuti võis õrna piiri mõjutada mõni küsitlustehniline aspekt omnibuss-uuringu raames läbi viidud küsitlustes.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles