Eurotsooni majandus on nelja aasta jooksul jõudnud juba teise langusfaasi

FOTO: Repro

Euroopa ühisraha kasutava 17 riigi ehk eurotsooni sisemajanduse kogutoodang (SKT) kahanes kolmandas kvartalis nii kolme varasema kuu kui ka mullu sama ajaga võrreldes. See oli juba teine järjestikune languskvartal, mis tähendab, et eurotsooni majandus on ametlikult jõudnud nelja aasta jooksul juba teise langusfaasi ja nn W-kujuline langus on käes.

Eile avaldatud Eurostati andmetel oli langus teise kvartaliga võrreldes 0,1 protsenti ning mullu sama ajaga võrreldes 0,6 protsenti, sest kahe suurema majanduse Saksamaa ja Prantsusmaa kasv ei suutnud Lõuna-Euroopa nn perifeeriariikide langust tasandada.

Vähe sellest: analüütikute sõnul näitavad viimased arvud, et võlakriis on oma mõju avaldanud ka Euroopa tugevamatele majandustele ning langus kestab veel. Selle tunnistuseks on näiteks tsooni suuruselt viienda majanduse Hollandi 1,1-protsendiline langus. «Euro­tsooni majanduslanguse lõppu veel ei paista,» tõdes Commerzbanki analüütik Chris­toph Weil Financial Timesile. «Näib, et ka Saksamaa SKT jääb viimases kvartalis miinusesse,» tõdes ta, lisades, et see näitab rahaliidu tuleviku ebakindlust.

Euroopa suurima majanduse Saksamaa kasv aeglustus kolmandas kvartalis samuti, sest vaatamata ekspordikasvule nõrgenes eurotsooni majanduskasvu mootoriks peetav Saksa tööstussektor.

Prantsusmaa majandusel läks oodatust paremini, sest eelmise kvartali languse asemel suudeti seekord kasvu näidata.

«Oleme nüüd kahekordses languses ja selles oleme ise süüdi,» tõdes Reutersile Londoni majanduskooli analüütik Paul De Grauwe, kelle kinnitusel on praegune olukord nn lõunaosariikidele peale sunnitud liigsete kärbete tulemus.

Teisalt on analüütikuid, kes näevad, et kärped on positiivsed. Ka Euroopa Komisjon kinnitab ametlikult, et Kreekas, Portugalis, Iirimaal ja Hispaanias tööjõukulud vähenevad, eksport suureneb ning säästumeetmed on eelarvepuudujäägi normaalsele tasemele tõmbamiseks vältimatud.

Samal ajal tunnistavad nii mitmedki komisjoni ametnikud, et näiteks Kreeka puhul on kärpenõuded olnud liiga drastilised ning kiire eelarvekulude kokkutõmbamine ei pruugi pikas perspektiivis sugugi hea olla, sest see mõjutab tugevalt majanduskasvu. Kui ametnikud sellest ka varem aru said, siis poliitiline surve kärbete nõudmiseks on olnud väga tugev.

Paremas seisus majandusega riikide poliitikutel on raske valijaid veenda, miks peaks raskustes olijatele raha andma ja vähemate kärbetega leppima. Igatahes tunnistavad nn troika liikmed vabamas vestluses, et oma rahapoliitika ja välisnõudluse puudumise tingimustes on tugev kärpimine samaväärne endale jalga tulistamisega ning kriisiriikides võib iga äravõetud euro mõju majandusele olla suurem kui üks euro.

Valguskiirt eurotsooni tunnelis lähiajal ei oodata. Euroopa Komisjon prognoosib selle aasta kokkuvõttes majanduslanguseks 0,4 protsenti ja tulevaks aastaks ei julgeta kasvuks prognoosida rohkem kui 0,1 protsenti.

«On tähelepanuväärne, et langus ei ole seni suurem olnud, arvestades võlakriisi sügavust,» tõdes Bloombergile üks Saksa analüütik.

Positiivse poole pealt võib ehk esile tuua seda, et eile avaldatud andmetel vähenes inflatsioon oktoobris 0,1 protsendipunkti võrra, 2,5 protsendini.

Tagasi üles