Siim Kallase rahastu püsib visalt Euroopa eelarves
15. november 2012, 08:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ka Euroopa Liidu presidendi Herman Van Rompuy plaani järgi kannatavad ikkagi põllumajandustoetused – Eesti toetuste ühtlustamine veniks neljalt aastalt kuuele. Ka Van Rompuy plaanis küüniks need vaid 59 protsendini Euroopa Liidu keskmisest.
Van Rompuy plaan kärbib pisut enam kui triljoni euro suurust Euroopa Liidu eelarvet veelgi armutumalt kui varasem Küprose ettepanek. Praegune eesistuja Küpros soovis kärpida aastate 2014–2020 eelarvet 50 miljardi, Van Rompuy plaan 75 miljardi võrra. Rahandusministeeriumi hinnangul on Van Rompuy ettepanek Eestile soodsam nendes punktides, mille valitsus on seadnud uue eelarveperioodi läbirääkimistel prioriteediks.
Eesti eelistused on Siim Kallase eestvõttel loodav Euroopa ühendamise rahastu, ühtekuuluvuspoliitika fondidest raha saamisel keskmisest kõrgem lagi ja suuremad põllumajanduse otsetoetused.
Balti riikidele ülioluline
Pingsad eelarvekõnelused jätkuvad, järgmise vahekokkuvõtte läbirääkimistest teeb Van Rompuy reede õhtuks ning seejärel asuvad juba tuleva nädala neljapäeval valitsusjuhid vaidlema ülemkogul. Õigupoolest ongi nii, et kuni ülemkoguni võivad riikide läbirääkijad võtta positsioone, poliitikud teha avaldusi, kuid kõik saab paika alles ülemkogul, kus valitsusjuhid ja riigipead lõpliku kompromissi sõlmivad. Kui tavapäraselt kestab ülemkogu kaks päeva, mille vahele jääb vajadusel üks ööistung, siis seekord on oodata mitut ööistungit ja ülemkogu kestab ilmselt terve nädalavahetuse.
Van Rompuy plaanis on Kallase rahastu maht kasvanud 46 miljardi euroni. Küprose plaanis oli 36. Rahandusministeeriumi hinnangul jätkuks Kallase Euroopa ühendamise rahastust mõneks Eestile oluliseks suurprojektiks: raudteeliin Rail Baltic, regionaalne LNG (veeldatud maagaasi) terminal, gaasijuhe Eestist Soome ning elektriliinid Eesti-Läti, Leedu-Poola ja Leedu-Rootsi. Projektid konkureerivad omavahel, nende teostumine ja toetuse saamine sõltub muudestki asjaoludest peale Euroopa toetuse.
Ühtekuuluvuspoliitika fondi raha kasutamise lagi SKTst oli Euroopa Komisjoni ettepanekul kõikidele riikidele 2,5 protsenti. Üks Eesti peamisi sihte eelarvekõnelustel on olnud saavutada väikeste arenevate riikide jaoks soodsam lagi. Eesti soov oli, et see oleks 2,9 protsenti aastate 2014–2020 SKTst. Van Rompuy ettepaneku järgi oleks üldine lagi 2,4 protsenti, kuid Eesti, Läti ja Leedu ning Ungari lagi on praegu lahtine. Rahandusministeeriumi hinnangul saab see tõenäoliselt olema keskmisest kõrgem.
Otsetoetused ei suurene
Tulemas on veel teinegi suur muudatus Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika rahastu kasutamisel. Nimelt peaks uuel eelarveperioodil olema nii, et projektide käibemaks ei ole enam abikõlblik. Seega kasvaks riikide omaosalus projektides käibemaksu võrra. Eesti sooviks, et käibemaks jääks abikõlblikuks.
Euroopa ühisraha on Balti riikidele ülioluline. Viimastel andmetel teevad Balti riigid avalikke investeeringuid 97 protsendi ulatuses ühisraha toel.
Kõige lootusetum on seis põllumajanduse otsetoetustega, kus Eesti soove toetuste suurendamiseks pole arvesse võetud. Põllumajanduse suuremad toetused olid valitsuses peamiselt väiksema partneri IRLi soov ja IRLi eestvõttel sai see nõudmine Eesti positsioonis suure kaalu.
Kuigi kokkuvõttes on põllumajanduse otsetoetused eeloleval eelarveperioodil suuremad kui seni, see Eesti põllumaaomanikke ometi ei rahulda. Euroopa Komisjoni ettepaneku järgi peaks Eesti põllumaaomanike otsetoetused kasvama 59 protsendini Euroopa keskmisest, Eesti oleks soovinud kasvu 75 protsendini. Ka Van Rompuy ettepanek ei anna Eestile soodsamat lahendust võrreldes Euroopa Komisjoni esialgu pakutuga.
Kuigi Euroopa Komisjon ja eriti Euroopa Parlament olid äärmiselt ärritunud, kui eesistujamaa Küpros tegi suurte rahastajate survel eelarve kärpe ettepanku, tuleb ilmselt nii ühel kui ka teisel Euroopa võimuorganil leppida sellega, et rahastajate soov jääb peale. Euroopa eelarvesse kõige kriitilisemalt suhtuv Suurbritannia sooviks kärpida uue eelarveperioodi kulutusi kuni 200 miljardi võrra.
Rahandusminister Jürgen Ligi ütles eile ajakirjanikele, et Euroopa eelarve maht jääb pidama kusagile kärpeettepanekute ja Euroopa Komisjoni esialgse ettepaneku vahele.
«Põllumajandustoetused ei ole Eesti esimene prioriteet, kuigi jääb selline mulje, sest seda toetab kõige häälekam huvigrupp,» lausus Ligi. «Põllumajandustoetuste ebaühtlane tase lõhub siseturgu ja moonutab konkurentsi.»
Ligi lisas, et Euroopa Liidu eelarvesse netomaksjate kärpepositsioon on inimlikult arusaadav. «Kui omal on eelarveprobleemid, siis ei taha keegi teistele raha anda,» lausus Ligi.
Eesti maksab uuel perioodil Euroopa Liidu eelarvesse umbes 1,5 miljardit, aga võib saada 5,5 miljardit.