Pangaliidu plaan põrkas vastu Rootsi ministrit

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rootsi rahandusminister Anders Borg (vasakult), Luksemburgi rahandusminister Luc Frieden ja Belgia rahandusminister  Steven Vanackere eile enne rahandusministrite kohtumise algust Brüsselis.
Rootsi rahandusminister Anders Borg (vasakult), Luksemburgi rahandusminister Luc Frieden ja Belgia rahandusminister Steven Vanackere eile enne rahandusministrite kohtumise algust Brüsselis. Foto: SCANPIX

Euroopa diplomaatiline kiirkatse korraldada pankade «ainujärelevalvet» kolksatas eile vastu takistust: mitmed ELi rahandusministrid kinnitasid oma vastuseisu ettevõtmise põhipunktidele ning seadsid kahtluse alla detsembrikuise diili tõenäosuse.

Vaatamata ligi kümme nädalat kulisside taga käinud intensiivsetele läbirääkimistele selgus eile tõsiasi, et ettepanek, mida on lehvitatud kui eurokriisi lahenduse võtit, tekitab liikmesriikides väga vastakaid tundeid.

Põhjapoolsete liikmesriikide rühm nõudis, et ministrid keskenduksid ettepaneku õigele ülesehitusele, mitte selle paikapandud päevaks läbisurumisele.

Rootsi rõhutas aga selgesõnaliselt, et pangandusjärelevalvega seonduvaid sügavaid probleeme saab lahendada üksnes ELi lepete muutmise teel – mis on poliitiliselt hirmuäratav väljavaade.

Kõnelusi varjutavad jagelused Euroopa Keskpanga (EKP) rolli üle järelevalvajana, euroväliste riikide (nii ELis kui väljaspool seda) küsimused, õiguslikud piirangud ning ajakava.

Plaani eest vastutav volinik Michel Barnier kinnitas pärast kohtumist, et detsembri-diil on «raskustele vaatamata võimalik», kuid pidas vajalikuks rõhutada rahandusministritele, et nende peaministrid on palunud kiiret lahendust juba «kaks korda, mitte üks kord».

Suurt takistust kujutab endast sakslaste soov piirata järelevalve volitusi üksnes suurpankadega. Seda ei aktsepteeri Prantsusmaa, sest siis kataks režiim küll kõiki nende pankasid, kuid vaid väikest osa Saksa omadest.

EKP asepresident Vitor Constâncio ütles eile aga otsesõnu välja, et keskpank ei kavatse taluda mingeid piiranguid nende volitustele kõigi euroala pankade osas: «Me oleme mistahes kahekihilise süsteemi vastu.»

Euroopa ametnikud on kõpitsenud tingimusi nii, et euroväliste riikide mõju oleks märgatavam – kuigi ülim otsustusõigus jääks EKP juhatusele.

Need mööndused ei rahustanud aga Rootsit, mille sõnutsi pole ettepanek detsembrit silmas pidades «kaugeltki valmis».

Rootsi rahandusminister Anders Borg ütles: «Üks kahest: te kas muudate [ELi] lepet, nii et oleks tagatud iga liikme võrdne kohtlemine – või korraldate selle asja väljaspoole EKPd.»

Mõlemad variandid lükkaksid plaani edasi kuude või isegi aastate kaupa.

Rootsi seisukohta toetas Austria, heakskiitvalt noogutas ka Saksamaa.

Vasturääkijate koori juhtis Iirimaa, rõhutades seda, kuivõrd keerukaks kujuneks lepete muutmise protsess, mis võiks osututa poliitiliselt pingeliseks ja kannaks endas referendumite riski.

Euroametnikud kinnitavad kõigele vaatamata, et läbirääkimised on graafikus – hoolimata sellest, et mitmed rahandusministrid sõnaselgelt rõhutavad, et neil pole diiliga kiiret kuhugi.

«Me ei tohiks panna kalendrisse kuupäevi,» ütles Luksemburgi rahandusminister Luc Frieden. «Ma ei usu, et me siin paari tunniga vastused leiame kõigile neile küsimustele. Kui läheb kolm kuud kauem, milles probleem?»

Diplomaadid arvavad, et Saksamaa ja teised skeptikud loodavad lihtsalt, et läbirääkimiste liivajooksmise eest võtab süü endale mõni teine riik. «Lõpuks tuleb pangaliit nagunii ja meie küll sakslaste eest selle rongi ette ei hüppa,» ütles üks neist.

Copyright The Financial Times Limited 2012

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles